Tartu Ülikooli filosoofiaosakond koostöös Teaduskooliga pakub gümnaasiumiõpilastele praktilise filosoofia kursust.

Kursus on sulle, kui tahad arendada oma arutlus- ja väljendusoskust ning sind huvitavad küsimused nagu: Millised teod on moraalsed? Kes on filosoofilised anarhistid ja mis õigustab riikide olemasolu? Milline on hästi elatud elu? Kas tulevikus laste geneetiline disainimine võiks olla lubatud? Millistele küsimustele teadlased parimagi tahtmise puhul vastata ei saa? Kuidas reageerida, kui oled eriarvamusel sinuga sama targa ja sama informeeritud inimesega? Tegeleme kursusel nende ja paljude teiste põnevate filosoofiliste küsimustega ja räägime, kuidas on need küsimused olulised isiklikus elus ja ühiskondlikes debattides.

Kursus algab 7. oktoobril. Registreerumine.

1981.a. kirjastuse Valgus poolt välja antud ja väga menukaks teadusajaloo raamatuks kujunenud „Ühe teaduse kujunemislugu: keemia arenguteest“, milles Rein Vihalemm esitas ühtaegu oma ajaloofilosoofia ja keemia ajaloo käsitluse ilmus äsja ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientarum erinumbris 7.2 ingliskeelsena Ain Rada, Kait Tamme ja Meelis Leesiku tõlkes toimetajate Endla Lõhkivi ja Ave Metsa eessõnaga. Ajakiri on vabalt ligipääsetav veebis, kuid seda on mõne aja pärast taas võimalik osta ka paberväljaandes erinumbri koostöös välja andnud Tartu Ülikooli filosoofia osakonnast ja Tallinna Tehnikaülikooli õigusinstituudist.

Mindaugas Gilaitis (Vilniuse ülikool) peab neli loengut semantilisest naturalismist 15.-18. oktoobrini Erasmus+ programmi raames.

Mindaugas Gilaitis töötab Vilniuse ülikoolis assistendina. Tema peamised uurimissuunad on keelefilosoofia ja vaimu- ja teofilosoofia, epistemoloogia ning filosoofia metodoloogia. Ta on publitseerinud semantilise naturalismi ja keelelise tähenduse teemal ning uurib praegusel ajal semantilist normatiivsust.

Loengute kokkuvõte
Semantiline naturalism – filosoofiline õpetus, et semantilise mõisted on loodusteaduslikud mõisted – on valdav idee tänapäeva keelefilosoofia ning vaimu- ja teofilosoofias. Loengutes uuritakse mõningaid semantilise naturalismi probleeme ja eeldusi: metodoloogilist tausta, esituslikku vaimuteooriat, tähenduse normatiivsust ja selle tagajärgi semantilisele naturalismile ning küsimust, kas seletused aluste kaudu kuuluvad põhjuslike seletuste kilda.

Ajakava
1. 15.10, 16.15-17.45 / r 337: Methodological Prolegomena
2. 16.10, 12.15-13.45 / r 327: Meaning and Representation
3. 17.10 18.15-19.45 / r 337: Meaning and Normativity
4. 18.10 12.15-13.45 / r 336: Reasons and Causes

Loengutes osalemise ning lühiessee eest on võimalik saada 1 EAP. Selle tuleb registreeruda kas FLFI.00.110 Filosoofiakonverents I või FLFI.00.112 Filosoofiakonverents II kursusele

Kui oled üks neist, kes seisab järgmisel kevadel silmitsi otsusega, kuhu edasi õppima minna, siis leiad Tartu Ülikoolist suurepärase võimaluse end teadlikuma valiku tegemiseks ette valmistada.

Nimelt ootame huvilisi kogu õppeaasta vältel varjuna meie üliõpilasi saatma. Tudengivarjuna saad ühe koolipäeva jooksul rohkem teada nii huvipakkuva eriala sisust kui ka ülikooliõpingutest ja tudengielust üldisemalt.

Tudengivarju projekt on kestnud juba mitu aastat ja eelmisel õppeaastal käis meie tudengeid koolipäevadel saatmas üle 900 kooliõpilase. Kui soovid tulla Tartu Ülikooli tudengivarjuks, registreeri end veebilehel ut.ee/tudengivari.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialad tõusid Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300. Kõigi erialade koondarvestuses on Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

„Tartu Ülikooli humanitaarteaduste kõrge koht mainekas rahvusvahelises edetabelis on ilus kingitus rahvusülikooli sajandaks sünnipäevaks. Usun, et emakeelse ülikooli loojad oleksid meie üle väga uhked, et oleme viinud rahvusteadused maailmakaardile. Humanitaarteaduste edu on tõestus sellest, et ei ole mingit konflikti rahvusülikoolina ja rahvusvahelise ülikoolina toimimise vahel,“ ütles Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop.

Ta lisas, et rahvusvahelist nähtavust on kindlasti kasvatanud eri keeltes publitseerimine, rahvusvaheliste konverentside korraldamine, ingliskeelsete magistriõppekavade loomine, välisõppejõudude siia kutsumine, üliõpilasvahetus ning meie teadlaste osalemine arvukates koostöövõrgustikes ja teadusprojektides. Sutrop avaldas arvamust, et Tartu Ülikooli humanitaarteadlased on olnud rahvusvaheliselt edukad ka seetõttu, et on oskuslikult kasutanud ära meie ülikooli kui universistas’e võimalusi ning teinud tihedat koostööd teiste erialade teadlastega.

„Lisaks teaduskoostöö edendamiseks moodustatud erialadevahelistele konsortsiumidele oleme käivitanud ka kolm valdkondlikku magistrikooli, mis lõimivad sarnaseid õppekavu ning pakuvad tudengitele mitmekesisemat õpet, juhendamist ja praktikavõimalusi,“ iseloomustas Sutrop valdkonna uuendusmeelsust.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Margit Sutrop, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor, 737 5317, 520 7183, margit.sutrop [ät] ut.ee

Margit Sutrop avab 15. oktoobril oma esimese fotonäituse „Peegel peeglis“, mille inspiratsioon pärineb Arvo Pärdi muusikast. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professori tehtud fotod hakkavad kaunistama Philosophicum’i trepigaleriid ning koridore.

„Peegel peeglis“ pildid on tehtud 2017.–2019. aastal Brüsselis, Haapsalus, Käärikul, Peipsi ääres Nina külas, Nõmmel, Saaremaal, Tallinnas, Tartus, Pangodis, Vastse-Kuuste rabas ja Veronas. „Minu eesmärk polnud mitte jäädvustada kauneid maastikke või põnevaid objekte, vaid näha tavalises erilist ning peegeldada meeleseisundeid,“ selgitab Sutrop, kust pärineb tööde inspiratsioon. Ta loodab, et see näitus julgustab ka teisi valdkonna töötajaid Jakobi 2 trepigaleriis oma loomingut näitama.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanina on Sutropi sõnul kõige inspireerivamaks ülesandeks olnud korraldada vabade kunstide professori kutsumist ülikooli. Vabade kunstide professuur on loodud eesmärgiga arendada ülikoolipere loovust ja sidet kultuurimaailmaga. Näituse nimifoto – „Spiegel im Spiegel“ – on inspireeritud vabade kunstide professori Arvo Pärdi muusikapalast, millele Sutrop otsis pildilist vastet Eestimaa looduses: „Kõrvus on kumisenud Arvo Pärdi mõte, mida ta vabade kunstide professorina tudengitele oma noodivihiku servalt ette luges: „Peaaegu mitte midagi ei muutu paremaks sinu loomingus, kui sa ise puhtamaks ei muutu.“ Minu pildid on andnud mulle tuge. Loodan, et nad inspireerivad ka vaatajat.“ Näituse nimifoto on prof Sutrop lubanud kinkida Arvo Pärdi keskusele.

Piltide graafilise disaini ja näituse kujunduse tegi raamatukujundaja ja fotograaf Peeter Paasmäe. Piltide väljavalimisel ning näituse ettevalmistamisel aitasid fotograaf Peeter Laurits, kunstnik Kärt Summatavet, kirjanik Tiia Kõnnussaar, kirjandusteadlane Tiina Kirss, kolleegid Triin Paaver, Eva-Kaia Vabamäe, Klaarika Marton, Õnne Allaje ja paljud töökaaslased, sõbrad ning pereliikmed.

Näitus on üleval kuni 15. veebruarini 2020. Philosophicum’i trepigalerii on uus näitusepind Tartus. Ettepanekutega järgmiste näituste korraldamiseks võib pöörduda TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuhile Eva-Kaia Vabamäele (Eva-Kaia.Vabamae [ät] ut.ee).

Margit Sutrop (sünd. 1963) on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse eriala diplomitööga „Martin Heideggeri kunstikäsitus“. Ta on kaitsnud magistrikraadi filosoofias Tartu Ülikoolis teemal „Fenomenoloogiline kirjandusvaatlus. Kadunud teost otsimas“ ja doktorikraadi Konstanzi Ülikoolis teemal „Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogiline funktsioon“, mis on avaldatud ka raamatuna (Mentis, 2000).

Teadustöö kõrval on ta kirjutanud kirjandus- ja teatrikriitikat; täiendanud end Inglismaal, Norras, Saksamaal ja USAs. 1996–2000 õpetas ta Konstanzi Ülikoolis filosoofiat ja uuris Adam Smithi moraalitunnete teooriat. Olles 2000. aastal valitud Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professoriks, naasis ta Eestisse. Sellest ajast alates on tema suur töö olnud  Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutamine ja arendamine rahvusvaheliselt tunnustatud keskuseks. Alates 2013. aastast on ta olnud Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan.

Lisainfo:
Triin Paaver, TÜ eetikakeskuse koordinaator, triin.paaver [ät] ut.ee

2.–3. novembril 2019 Annimatsi kämpingus toimuv XX Semiootika sügiskool"Mundus ludens" võtab vaatluse alla mängu ja mängimise erinevad vormid kultuuris, uurides, kuidas on mängimine seotud inimeseks olemise ja maailma toimimisega.

Mundus ludens ehk mängiv maailm võib esmalt silme ette tuua Huizinga ja tema mängiva inimese. Huizinga oli üks esimesi, kes mängu omaette nähtusena üldse käsitles ja sügavamalt analüüsis, tänapäevaks on see valdkond aga tohutult laienenud. Mängivat maailma võib mõista mitut moodi. Homo ludensi esimeses peatükis nimetab Huizinga muuhulgas mängu omadusi seista väljaspool tavalist elu ja ümbritseda end salapäraga või eristada end tavalisest maailmast maskeerimise abil. Seega on mängiv maailm see osa elust ja maailmast, mis mängib ja tavalisele vastandub, ja selle maailma olemasolu on seda vajalikum, mida teravamaks muutub igapäevaelu. Mängiva maailma osa on ka looming. Looming ei saa kunagi tehtud, uuritud ja vaadatud, vaid vajab uuenemist, pidevat mõttevahetust looja ja vastuvõtja vahel.

Teiseks võib mõelda Huizinga teooriast natuke erinevale mänguteoreetilisele vaatevinklile, mille järgi võib mängu definitsioonile vastavaid strateegilisi situatsioone leida kõikjalt. Elame maailmas, kus lakkamatult võistlevad omavahel majandusettevõtted, poliitparteid, maailmavaated ja tõekspidamised ning kus see vaene mängiv inimene enam alati valida ei saa, mis mängu ta millal mängib. Samas on aina sügavamale inimeste teadvusesse jõudev kliimakatastroof otsekui mängust välja kiskuja, mängivast reaalsusest reaalsema reaalsuse tooja, mis inimese mängude tagajärjel vaid süveneb ja uut, reaalset lähenemist nõuab. Homo ludens‘i jaoks on see igal juhul väljakutse.

Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus.

Sügiskooli korraldamist toetavad:

Eesti Kultuurkapital
Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika instituut
Eesti Semiootika Selts

Mihhail Makarov (15. juuni 1922 – 4. november 2019), kauaaegne Tartu Riikliku Ülikooli filosoofia kateedri juhataja, suri 4. novembril 97-aastaselt Tallinnas. Ta sündis 15. juunil 1922 Narvas vene valgekaardiväelase perekonnas. Õppis Narva Vene Gümnaasiumis, kust sai korraliku n-ö tsaariaegse hariduse. Mobiliseeriti 2. juulil 1941 Punaarmeesse. Osales lahingutes Stalingradi all ja Kalinini rindel. Sõja lõpus tõusis Makarov Eesti Laskurkorpuse poliitjuhi asetäitjaks. Ta lõpetas 1950 Leningradi Riikliku Ülikooli, kus õppis filosoofiat. Aastatel 1950–1971 töötas ta filosoofiaõppejõuna Tartu ülikoolis, oli aastatel 1960–1971 filosoofia kateedri juhataja, 1970 sai professoriks. Õpingute ajal Leningradis sõbrunes ta Rem Blumiga (1951 1989 filosoofia õppejõud Tartu ülikoolis, alates 1977 filosoofia ajaloo professor) ning tutvus Leonid Stolovitšiga (1953-1994 filosoofiaõppejõud Tartu ülikoolis, alates 1967 professor). Mihhail Makarov oli see, kes aitas Rem Blumil ja Leonid Stolovitšil saada erialane töökoht Tartus, kuna see polnud Leningradis toona nende juudi päritolu tõttu võimalik.

Oma mõttetöös keskendus Mihhail Makarov mõistetele kui filosofeerimise instrumentaariumile, filosoofia kategooriate ajaloolisele arengule, nende mitmetähenduslikkusele ja variatiivsusele, püüdes põhjendada filosoofiliste mõistete kujunemise seost filosoofia aine arenguga selle erinevates traditsioonides ja vastastikuses toimes ühiskondliku teadvuse eri vormidega. Nõukogude filosoofina oli talle seejuures oluline näidata, kuidas rakendada filosoofia kategooriaid nõukogude elu mõtestamisel ja ideoloogia kujundamisel, sidudes filosoofiaajaloolasena selle ülesande kategooriate uurimisega läbi kogu lääneeuroopaliku mõtteloo nende Vana-Kreeka algupärani välja. Nõukogude ühiskonna ideoloogilis-utoopilist suunatust kommunismi ülesehitamisele silmas pidades paistis ilmselt iseäranis viljakana uurida filosoofilisi õpetusi eesmärgist kui põhjusest ehk teleoloogiat. Nii kaitses Mihhail Makarov aastal 1960 filosoofiakandidaadi väitekirja "Философия марксизма-ленинизма о категории "цель"" / "Marksistlik-leninlik filosoofia kategooriast "eesmärk"" ning 1968 filosoofiadoktori väitekirja teemal "Историческое развитие категории "цель"и значение ее в современной науке и философии" / "Kategooria „eesmärk“ ajalooline areng ning tähtsus tänapäeva teaduses ja filosoofias".

Omaaegsetele Tartu ülikooli üliõpilastele on Mihhail Makarov jäänud meelde huvitavate ja põhjalike filosoofiaajaloo loengutega, mida ta pidas ladusas eesti keeles mõnesuguse vene aktsendiga. Tähelepanu väärib tema 1963. aastal ilmunud raamat „Materialistliku dialektika kategooriad“, mille ta kirjutas eesti keeles. Olles küll seejärel ühel filosoofia kateedri koosolekul tunnistanud, et nii rasket tööd nagu eesti keeles raamatu kirjutamine ta enam ette võtta ei kavatse, on ta veel hiljemgi täiendanud oma „Materialistliku dialektika kategooriate“ käsieksemplari eestikeelsete ääremärkuste ja kommentaaridega. Ka tema Venemaal ilmunud venekeelsete teoste käsieksemplaridest võib leida äärtele märgitud filosoofiaterminite eesti vasteid (nt „Сложность и вариативность категорий диалектики“ / „Dialektika kategooriate keerulisus ja variatiivsus“ (1988)). „Materialistliku dialektika kategooriad“ oli tema eesti kolleegide seas õppevahendina kõrgelt hinnatud.

Paljuski Mihhail Makarovi teeneks võib pidada, et Tartu ülikooli filosoofia kateeder kujunes 1960. aastate vältel kohaks, kus eri rahvustest ja erialadelt sinna aspirantuuri filosoofiat uurima tulnuil oli võimalik nii eesti kui vene keeli elavalt arutada marksismi erinevate suundumuste üle, vaagida ja argumente katsetada kuni revisionistlike seisukohtadeni välja. Nii tundnud Mihhail Makarov ise huvi näiteks tänapäevalgi mõjusa itaalia marksisti Antonio Gramsci vastu. Teda tõmmanud ka Martin Heideggeri poole, kuigi loengus ei jätnud ta hoiatamata, et tegemist on „vaenlasega“. Aspirantidelt nõuti nii filosoofia ajaloo kui ka marksismi klassikute tudeerimist allikteoste põhjal ning nende tõlgendamist loovalt ja mõtestatult. Õhkkond aga muutus järsult 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmuste järel, kui Nõukogude Liidu tankidega eesotsas lämmatati Praha kevad, katse üles ehitada liberaalsemat „inimnäoga sotsialismi“. Tartu ülikooli filosoofia kateedris kajastus see avalikult teravas ideoloogilises vastasseisus Mihhail Makarovi ja Rem Blumi kui kahe kirgliku küll nõukogude, kuid ilmselt siiski erineva marksisti vahel, mis tipnes Rem Blumi ja Leonid Stolovitši suurvenelikelt positsioonidelt „sionismis“ süüdistamisega. Kas Mihhail Makarovit haaras hirm tema enda varemalt soositud vabameelsuse ees?

1971. aastal lahkus Mihhail Makarov Tartust Tallinna Polütehnilise Instituudi filosoofia kateedrisse juhatajaks ning 1972 Leningradi, kus tegutses 2005. aastani Venemaa Teaduste Akadeemia praeguse Peterburi osakonna filosoofia kateedri professorina.

Tänases Tartu Ülikoolis mäletatakse Mihhail Makarovit eeskätt nõudliku filosoofiaõpetaja ning silmapaistva filosoofiaajaloo uurijana, aga ka värvika, paiguti väga vastuolulise isiksusena. Tema kirglikud filosoofilis-ideoloogilised võitlused „tõelise“ marksismi eest pole jäljetult ununenud. Ka humoorikalt heatahtlikke anekdoote temast on veel ikka liikvel.

Mihhail Makarovi õpilaste ja endiste kolleegide mälestuste põhjal
E.P.

Kolmapäeval, 27. novembril kell 16 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu. 3. korrusel professor Leonid Stolovitši mälestusnäitus.

Käesoleva aasta 22. juulil oleks Tartu Ülikooli filosoofiaprofessor, luuletaja, literaat ja tõlkija Leonid Stolovitš saanud 90-aastaseks. Tema sünniaastapäevale pühendatud näitus Tartu Ülikooli raamatukogus annab ülevaate tema eluloost ja teadustegevusest.

Leonid Stolovitš oli üks esteetika taassünni ja uuenemise algatajaid Nõukogude Liidus 1950. aastatel. Tema sotsiokultuuriline käsitlus esteetilise väärtusest, mis väljus dogmaatilise marksismi piirest ja käivitas rahvusvahelise diskussiooni esteetilise suhte loomuse üle, andis ühtlasi tõuke filosoofilise esteetika arengule Tartu Ülikoolis ja Eestis.

Hilisemates kirjatöödes pühendas Leonid Stolovitš palju tähelepanu naerule ja huumorile ning käis välja „süsteemse pluralismi“ kontseptsiooni. Oma eriala arendaja ja hinnatud juhendajana mõjutas ta mitmeid Eesti haritlasi ja kultuuritegelasi.

Mälestusnäitus avatakse 27. novembril kell 16 Tartu Ülikooli Raamatukogu kolmanda korruse fuajees ja see jääb avatuks kuni 31. jaanuarini 2020.

Näituse koostasid Elo Tõnisoo ja Jelena Ivanova ning kujundas Lilian Mengel.

Lisainfo:
Elo Tõnisoo
TÜ raamatukogu erialainfotalituse referent
elo.tonisoo [ät] ut.ee
737 5780

Lisapiletid rahvusülikooli sajanda aastapäeva piduõhtule „Tuleviku juured“ tulid müüki neljapäeval, 28. novembril kell 10, kuid nüüdseks on ka need välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule.

„Rahvusülikool 100“ projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on huvi piduõhtu vastu ületanud kõik ootused. See oli korraldajatele suur rõõm, kuid ka proovikivi. Lisapiletite hulk oli piiratud ja ka need on nüüdseks läbi müüdud. Korraldajad paluvad kõigilt mõistvat suhtumist ja loodavad, et igaüks, kes soovib, leiab omale sobiva võimaluse tähistada rahvusülikooli suurt aastapäeva. 

Rahvusülikooli aastapäeva ürituste kava on veebilehel 100.ut.ee/ajakava. 

Lisateave: Kaja Karo, „Rahvusülikool 100“ kommunikatsioonijuht, 505 3468, kaja.karo [ät] ut.ee

Järgmisel kolmapäeval, 25. septembril toimub filosoofia osakonna traditsiooniline meie seast lahkunud filosoofide mälestamise ning Eesti filosoofia ajaloo üle mõtisklemise jalutuskäik Raadi kalmistule.

Nagu tavaks saanud, kutsub Eduard Parhomenko ka tänavu kõiki filosoofiahuvilisi endaga kaasa:

Liiguks väikse ringiga läbi linna, mõne kuulsama Tartu Ülikooli filosoofi ajaloolise maja juurest möödudes, edasi kalmistule. Seal haudadel peatudes, lausuks iga sinna sängitatud filosoofi kohta midagi tema õpetuse ja elu mälestuseks ning järelemõtlemiseks. Ja kui me teispoolsuse sügistele radadele just ära ei eksi, siis naastes linna, jooks kohvikus mõne tassi teed ning ajaks juttu veidi.

Jalutuskäik algab kell 16.15 Jakobi 2 õppehoone peasissepääsu eest.

Kõik huvilised on teretulnud!
Loodame kaunist sügisilma, kuid igaks juhuks palume osalejatel ennast soojalt riidesse panna.
Õppekäigul osalemine on ühtlasi ka osa õppeainest Sissejuhatus filosoofiaõpingutesse.

Filosoofia ja semiootika instituudi tudengeid ja vilistlasi saatis 2019. a üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil suur edu. Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna bakalaureuseõppe 1. preemia sai semiootika üliõpilane Keily Tammaru tööga „Tallinna loomaaia ninasarvikute omailmaanalüüs”. Keily juhendajat Riin Magnust tunnustati tänukirjaga. Valdkonna doktoriõppe 2. preemia sai filosoofia osakonna vilistlane Karin Kustassoo Leideni ülikoolis kaitstud tööga „Paths towards philosophy: Søren Kierkegaard’s place in Martin Heidegger’s first Freiburg period lecture courses (1919-1923)“.

Tänukirjaga märgiti ära ka filosoofia doktorandi Juhan Hellerma teadusartikkel „Koselleck on Modernity, Historik, and Layers of Time“ ja semiootika magistrandi Rene Kiisi bakalaureusetöö „Emajõe ja Toomemäe poeetiliste representatsioonide võrdlev semiootiline analüüs”. Sotsiaalministeeriumi eripreemia sai filosoofia magistrant Karl Lembit Laane poliitikauuringute instituudis kaitstud bakalaureusetöö „Parteisüsteemide heitlikkus 40 Euroopa riigis vahemikus 1991-2019 ning selle seos tööpuudusega“ eest.

Kõigile pärjatutele instituudi poolt õnnesoovid ja suur tänu tööde juhendajatele!

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Roomet Jakapi, Bruno Mölder jt
Loengud E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis, seminarid gruppides.

Aine käigus antakse ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Käsitletakse ka peamisi filosoofilisi probleeme ja nende lahendamisviise. Kõigile huvilistele, humanitaarvaldkonna BA alusmooduli valikaine.

FLFI.01.103 Filosoofia ajalugu I (6 EAP)
Andrus Tool
T 10-12, N 10-12 Jakobi 2-337

Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, I. Kanti teoreetiline ja praktiline filosoofia, G.W.F. Hegeli spekulatiivse filosoofia süsteem, F. Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.080 Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele (3 EAP)
Andrus Tool
R 10-12 Jakobi 2-337

Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.071 Merleau-Ponty tajufenomenoloogia (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 12-14 Jakobi 2-337

Õppeaine sisuks on Maurice Merleau-Ponty peateose "Taju fenomenoloogia" ("Phénoménologie de la perception", 1945) ja lõpule viimata jäänud hilise suurteose "Nähtav ja nähtamatu" ("Le visible et l'invisible", 1964) valitud osade uurimine, keskendudes teemadele nagu ihulisus ja taju, väljendus ja keel, looduse ja teiste inimeste kogemine, ajalisus, vabadus, olemine. "Taju fenomenoloogiat" ja "Nähtavat ja nähtmatut" käsitletakse nii Merleau-Ponty omaenda mõtlemise kui ka fenomenoloogilise traditsiooni (Husserl, Heidegger, Sartre) laiemas kontekstis. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.101 Mõttepildid / valgusepildid (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 18-20 Jakobi 2-337

Keskendudes fotograafia / fototeooria filosoofilistele aspektidele, vaetakse kursusel ühtlasi fotograafia võimalusi filosoofiliseks nägemiseks ja refleksiooniks. Küsimuse all on seega filosoofiline sissejuhatus fotograafiasse, mis paiguti võib ilmneda fotograafilise juhatusena filosoofiasse. Kõne alla tulevad nii kuulsate kui ka tundmatute fotograafide, nii fototeoreetikute (Benjamin, Barthes) kui ka filosoofide (Platon, Peirce, Heidegger, Adorno, Derrida) tööd. Seminarid lõppevad seminarist osalejate ülesvõetud valguspiltidest mõttepiltide presentatsiooni ja aruteluga. Kõigile huvilistele.

FLFI.01.115 Religioossed uskumused filosoofilises perspektiivis (3 EAP)
Roomet Jakapi
T 14-16 Jakobi 2-327

Kursuse keskmes on religioosse uskumuse mõiste, nii nagu seda käsitletakse ja analüüsitakse traditsioonilises analüütilises religioonifilosoofias (Plantinga, Swinburne jt) ning võrdlevas religioonifilosoofias (Knepper jt). Kõigile huvilistele.

FLFI.01.119 Antiikne skeptitsism (3 EAP)
Toomas Lott
K 14-16 Jakobi 2-327

Kursusel tutvume Sextus Empirikose "Skeptitsismi põhijoonte" ja Cicero "Akadeemilisest skeptitsismist" erinevate tõlgendustega nii primaar- kui sekundaartekstidele tuginedes, fookusega nende teoste epistemoloogilistel implikatsioonidel. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.008 Poliitikafilosoofia (6 EAP)
Kadri Simm
K 14-16 Jakobi 2-336

Vaadeldakse järgmisi küsimusi: Mis on poliitikafilosoofia? Kuidas põhjendada riiki? Kes peaks valitsema? Kuidas mõista vabadust? dKuidas jaotada hüvesid? Kas soorollid on sotsiaalselt konstrueeritud? Antakse ülevaade poliitilise filosoofia põhiteemadest ja -mõistetest. Kõigile huvilistele.

FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung
nädalad 36-40, Salme 1a

Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.

FLFI.03.098 Teaduslugu (6 EAP)
Endla Lõhkivi jt
K 16-18 Jakobi 2-337

Kursuse käigus tutvutakse ideedeajaloo teoreetiliste lähenemistega nagu kontekstualism, realism, relativism, eksternalism, internalism jt ning analüüsitakse

Euroopa teaduslike ideede ajaloo olulisemaid näiteid nagu üleminek müüdiliselt mõtlemiselt teaduslikule, geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, njuutonlik pööre ja tänapäevase teaduse tekkimine, alkeemia ja keemia, valgustusideed ja teadus, evolutsiooniideed, näiteid inimese- ja ühiskonnakäsitluste ajaloost. Kõigile huvilistele.

FLFI.04.032 Sissejuhatus metafüüsikasse (3 EAP)
Bruno Mölder
T 16-18 Jakobi 2-337

Analüütiline sissejuhatus tänapäeva metafüüsikasse. Kursusel antakse ülevaade olemise põhikategooriatest ja mitmesugustest suhetest entiteetide vahel ning olulisematest metafüüsika teemadest (aeg, vaba tahe, põhjuslikkus). Kõigile huvilistele (soovitav on mõne filosoofiakursuse varasem läbimine).

FLFI.04.068 Keelefilosoofia (6 EAP)
Alexander Davies
E, N 16-18 Jakobi 2-337

Aine käsitleb keelefilosoofia põhiteemasid, andes sissejuhatuse tähendusteooriasse, semantikasse ja kommunikatsiooniteooriasse. Kõigile huvilistele. Kasuks tuleb varasem kokkupuude loogikaga.

FLFI.04.078 Sissejuhatus loogikasse (6 EAP)
Indrek Lõbus, Alexander Davies
T 12-16, N 10-12 Jakobi 2-336

Kursus tutvustab propositsionaalset loogikat ja esimest järku predikaatloogikat. Selgitatakse, kuidas loogikat kasutatakse argumentide ja ka loomuliku keele semantika rekonstrueerimisel ning analüüsimisel. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.012 Eesti filosoofia ajalugu (6 EAP)
Pärtel Piirimäe jt
E 14-16 Jakobi 2-337

Ülevaade Eesti filosoofia ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandini käsitletuna selle peamiste suundumuste, etappide ja esindajate läbi, keskendudes filosoofia eri traditsioonidele nii akadeemilistes institutsioonides kui ka väljaspool eeskätt Euroopa filosoofia ajaloo ja Eesti mõtteloo kontekstis: filosoofia Rootsi-aegses Tartu ülikoolis, filosofeerimine valgustusajastu Eestis, filosoofia nii taasavatud Tartu ülikoolis kui ka väljaspool I maailmasõjani (Jäsche, Teichmüller, Keyserling), rahvusliku akadeemilise filosoofiatraditsiooni algus Eesti Vabariigi aegses Tartu ülikoolis enne II maailmasõda (Koort), filosoofia Eestis Saksa ning Nõukogude okupatsioonide ja ideoloogilise surve tingimustes, filosoofia taasiseseisvunud Eestis. Kõigile huvilistele.

FLFI.05.018 Eesti mõtteloo erikursus: Euroopa Eestis (3 EAP)
Tiina Kirss
K 10-12 Jakobi 2-327

Kevadsemestril 2020 on kursuse teemaks Euroopa Eestis. Seminarikursus käsitleb kultuuriülekannet ja sellega seotud mõisteid XIX sajandist kuni II maailmasõjani, nende mõistete ehitamist ning piiritlemist Eestis. Selle asemel, et paigutada Eestit jõuliselt Euroopasse, esitame küsimuse: kuidas ning milliste mõttetööriistade kaudu on toiminud Euroopa kultuuriülekanne Eestisse XIX ja XX sajandil? Kõigile huvilistele.

FLFI.05.024 Loomuõigus Euroopa mõtteloos (6 EAP)
Pärtel Piirimäe
T 12-14 Jakobi 2-327

"Loomuõiguse" mõistega tähistatakse universaalseid moraali- ja õigusprintsiipe, mis on tuletatud inimloomusest või jumalikust maailmakorrast ning mida saab kasutada mõõdupuuna positiivse (nii riigisisese kui rahvusvahelise) õiguse hindamiseks või alusena uue õiguse loomiseks. Kursuse raames uurime loomuõiguse idee kujunemist ja ajalugu antiigist tänapäevani, pöörates erilist tähelepanu varauusaja perioodile, mil loomuõigusfilosoofia alusel hakkasid välja kujunema modernsed arusaamad inimõigustest ja - vabadustest ning nende õiguste kaitsele pühendunud liberaalsest riigist. Me käsitleme loomuõigusteoreetikute arusaamu inimesest, omandist, perekonnast, riigist ning rahvusvahelisest korraldusest ning uurime, kuidas loomuõiguse alusel sai nii õigustada kui kritiseerida selliseid institutsioone ja praktikaid nagu orjus, partriarhaalne perekond, absoluutne monarhia ning sõda. Kursuse lõpus arutame, milline võiks olla loomuõiguse koht tänapäeva filosoofias, poliitikas ning õigusteaduses. Huvilistele, kel on varasem kokkupuude Euroopa mõttelooga.

HVFI.01.0o3 Filosoofilised lahkarvamused (6 EAP)
Kadri Simm jt
N 16-18 Jakobi 2-327 või täielikult veebipõhisena

Aine esimene osa keskendub kriitilise mõtlemise ning argumenteerimise alustele, teine osa tutvustab mitmeid distsipliinideüleseid filosoofilisi probleeme. Kõigi erialade doktorantidele.

Lisainfo ja registreerimine pärast tähtaega:
HVFI koordinaator Ruth Jürjo
tel (+372) 737 5314
ruth.jurjo [ät] ut.ee

Inimesed reageerivad stiimulitele, eriti kui mängus on raha. Dubner ja Levitt tegid selle oma kuulsas 2008. aastal eesti keeles ilmunud raamatus „Freakonomics. Hullumajandus“ hästi selgeks.

Kui õpetaja karjäär ja mõnikord ka teenistus sõltuvad sellest, kui hästi tema õpilased riikliku testi sooritavad, siis on neil stiimul painutada reegleid õpilaste kasuks. Kui aga pakkuda doonoritele vereloovutamise eest raha, asendatakse algne üllas stiimul (inimeste aitamine) millegi madalamaga (pelk raha) ja inimeste motivatsioon verd loovutada kahaneb.

Just viimane näide on eriti oluline. Olukorras, kus on palju tegutsejaid, aga stiimulid nihkes, võib tulemuseks olla ebameeldiv, ebatõhus või lausa kahjulik süsteem. Kuigi iga üksik tegutseja käitub oma stiimulite järgi, tehes seda, mis on talle endale kasulik, on kõik osalejad tervikuna kehvemal positsioonil kui muidu.

Toon esmalt ühe abstraktse näite: tegutsejad konkureerivad vabal turul piiratud ressursi nimel. Osa neist avastab, et kui nad teevad läbi mingi kuluka või valulise protseduuri, saavad nad parandada oma konkurentsieelist. Kuna turg on vaba, tekib pärast piisava arvu protseduuri läbinuid teistelgi tugev stiimul sedasama teha. Olenevalt turu reaktsioonikiirusest valitseb mõne kuu või aasta pärast turul olukord, et igaüks, kes soovib konkureerida, peab enne läbima tolle kuluka või valulise protseduuri. Seega on algul konkurentsieelist pakkunud näitajast saanud aluseeldus.

Kõigi osalejate jaoks on olukord nüüd kehvem. Turul konkureerijate jaoks on see nii sellepärast, et turule tulla on kulukam kui varem. Ressursipakkujate seis on samuti nigelam, sest nad peavad kauem ootama ja jäävad ilma kõigist kandidaatidest, kes loobuvad lisakulutuse tõttu üldse osalemast.

Mina tunnen, et olen juba pikka aega olnud ühe sellise vildakate stiimulitega süsteemi osaline. Nagu pealkiri viitab, pean silmas kõrghariduse, täpsemalt teadustegevuse rahastamist.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis. 

Acta Semiotica Estica XVI numbrit alustab Mati Hint poleemilise artikliga “Erialaterminid ja paradigma muutus – lapiku Maa ja eesti foneetika näitel”, mis käsitleb paradigmamuutuse ja terminoloogia sünkroniseerimise probleeme. Keily Tammaru artikkel “Kuidas liblikatele valetada? Amazonase siniste Morpho liblikate püügimeetodite semiootiline analüüs” põhineb autori välitöödel Prantsuse Guajaana vihmametsas. Līva Bodniece, Jovita Dikmonienė, Audronė Kučinskienė ja Maria-Kristiina Lotman kirjutavad “Oidipuse transmeedialisest teekonnast Baltimail”, Silvi Salupere ja Elin Sütiste lahkavad “Tõlke mõistet Tartu–Moskva koolkonnas”. Rasmus Rebase artikkel “Malinowski mõiste “faatiline osadus” kontekst” jätkab eelmises Acta Semiotica Estica numbris alustatud kommunikatsiooni teemat. Tiina Hoffmanni artikkel “Bernardo Bertolucci film “Konformist” Nõukogude Liidus: kuidas loob tsensuur uue teose?” analüüsib Alberto Moravia romaani ekraniseeringu teekonda.

Märkamiste rubriigis käsitleb Daniel Tamm Anton Hansen Tammsaare “Põrgupõhja uue Vanapagana” seoseid ideoloogiaga teose saatesõnade põhjal. Jätkub Kalevi Kulli ja Ekaterina Velmezova intervjuusari mõtlejatega, kes on kuidagiviisi semiootikast mõjutatud olnud ja/või seda mõjutanud; selles numbris kõnelevad Linnar Priimägi ja Jaan Undusk. Lõpetuseks on Silver Rattasepp tõlkinud Tim Ingoldi artikli “Semiofoobi pihtimused”, millele on saatesõna kirjutanud Kalevi Kull ja Silver Rattasepp.

Kroonika annab ülevaate 2018. aastal toimunud semiootika-alastest sündmustest ning Tartu ülikooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.

Jaroslav Endrle on külalisdoktorant Hradec Králové ülikoolist Erasmus+ programmi raames. Ta arendab teooriat keele funktsiooni kohta, mis võimaldaks tõlgendada hajutatud tunnetuse teooriat ja laiendatud vaimu teesi ennustava töötluse raamistikus. Seeläbi püüab ta selgitada kollektiivse tegutsemise ja tunnetuse mehhanisme, tehisesemete ja tehnikate rolli mõtlemises ning seda, kuidas antud nähtused mõjutavad üksikisiku mõistust. Üldisemalt huvitab teda pragmatism, selle seos naturalismiga ning selle järeldused vaimu metafüüsika klassikalistele probleemidele. Varasemalt on ta arendanud mittekartesiaanlikku lähenemist isikusamasuse ja teadvuse naturaliseerimise probleemidele.

Raamatupoodidesse on müügile tulnud filosoofia osakonna doktorandi Henri Zeigo uus romaan “Hurda graal”. Tegemist on ulmelise jutustusega, mille tegevus toimub kahes paralleelmaailmas. Tänapäevases Tartus ja ühes teises sama nimega linnas, kus toimetavad Jakob Hurt, ahjualused, koerakoonlased, näkid, korporandid ja mõisnikud, imekaunis Lilla Daam, üks pöörane kunstnik ning palju muud rahvast.

Tänasel päeval on populaarseks muutunud vanade müütide ümberjutustamine. Inimesi paeluvad nii Marveli koomiksitegelaste seiklused kinoekraanidel kui ka “Sõrmuste isanda” raamatud. Sageli unustatakse ära, et paljude nende lugude aluseks on vanad müüdid, mida on jutustatud põlvest põlve, vahel isegi 1000 aastat järjest. Selle romaani kirjutamisel olen eeskujuks võtnud Eesti mütoloogias esinevad tegelased, avades noortele ja vanematele lugejatele tee müütide imepärasesse fantaasiamaailma.

Müüdid räägivad tekkelugudest ja vahest kannavad endas mõnda õpetlikku sõnumit. “Hurda graal” paneb lugejat mõtisklema, kui oluline on mäletada minevikku, meie ühist kujutluslikku loomet, et orienteeruda tänases päevas.

“Hurda graal” on müügil Rahva Raamatu poodidesüle Eesti.

Varasemalt on Henri Zeigol ilmunud romaan “Sõnakehv” (2017).

Sisu tutvustav tekst:

Hommik bussipeatuses. Kooliminejad, tööleminejad, niisama ootajad...Sofia saab tundmatult naiselt kingituse - hõbedase uuri. Mõistagi pole see tavaline kell. Varsti selgub, et see pole ka tavaline hommik - Sofia klassile tundi andma ilmub noor asendusõpetaja Andres. Kaks mõttekaaslast. Üks võluvõimetega uur. Seiklus algab. Kell viib Andrese ja Sofia tänasest Tartust ühte teise sama nimega linna, kus toimetavad Jakob Hurt, ahjualused, koerakoonlased, näkid, korporandid ja mõisnikud, imekaunis Lilla Daam, üks pöörane kunstnik ning palju muud rahvast. Peagi tärkab seal ka armastus. "Hurda graal" on haarav ja seikluslik romaan - ühelt poolt mudelisse mittesobituva tüdruku eneseotsingu lugu ning teisalt rännak mütoloogilistest olenditest tulvil ettearvamatus suunas kihutavas fantaasiamaailmas.

“Hurda graali” toimetasid Asta Niinemets ja Tuuli Kaalep, kaanekujunduse tegi Helena Ird, küljendas Tuuli Kaalep.
Trükitud: OÜ Vali Press

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee.

Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad. 

Tööandja pakub Futulabis praktikakohti ja projektiideid, mille kaudu üliõpilane oma erialaseid teadmisi tööeluga seostada saab.

Vilistlased on väga oodatud juhendajaks/mentoriks nii projektide kui ka uurimistööde juures. Vilistlaste kogemused ja oskused on hindamatu panus üliõpilaste arengusse ning hea võimalus teha koostööd alma materiga. Koostöö vilistlastega on ühenduslüliks üliõpilaste, ülikooli ja tööandjate võrgustikus. 

Ülikool toob Futulabi vahendusel kokku eri osapoolte oskused ja ideed ning panustab koostöö kaudu ühiskonna arengusse. 

Ole osa sellest koostööst!

Lisainfo:
Merily Heinalo, TÜ majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, praktika [ät] ut.ee
Anneli Lorenz, TÜ majandusteaduskonna praktika arendusjuht, 5207 062, praktika [ät] ut.ee

Tartu Ülikool korraldab 26. veebruaril lahtiste uste päeva, kus abiturientidele ja teistele tulevastele üliõpilastele jagub tegevust nii Tartu Ülikooli raamatukogus kui ka valdkondade õppehoonetes.

Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Lahtiste uste päeva projektijuht, ülikooli turundusspetsialist Marleen Otsus rääkis, et raamatukogu konverentsisaalis peavad üliõpilased ja vilistlased temaatilisi arutelusid. Aruteludesse on kaasatud ka publik, kes saab esinejatele veebiplatvormi kaudu küsimusi esitada. „Üliõpilased räägivad näiteks erialavalikust ning sellest, kuidas nemad ülikooli astusid ja kuidas ülikoolielu käib. Vilistlased mõtisklevad aga selle üle, kuidas nad leidsid tee õige erialani ja mil moel on ülikool mõjutanud nende karjääri,“ kirjeldas Otsus.

Erialade sobivust võivad abituriendid proovida töötubades, mis toimuvad ülikooli eri hoonetes. Peale selle on võimalus osaleda loengutes ja praktikumides, tutvuda õpperuumidega, proovida kätt akadeemilise testi tegemisel ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega. Samal päeval toimuvad ka ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid.

Lahtiste uste päeva osalejal on ainulaadne võimalus viia end erialadega kurssi täiesti uuel ja põneval viisil. „Esimest korda saavad õpilased tutvuda erialadega pimekohtingul. See aitab paremini mõista õppekavade sisu või avastada enda jaoks hoopis midagi uut,” selgitas Otsus. „Põnevaks teeb pimekohtingu see, et konkreetsed erialad saab teada alles kohtingu käigus,” lisas Otsus.

Ekskursioonidel Narva mnt 25 ja Raatuse 22 ühiselamutes jagatakse huvilistele näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba.

Huvilised saavad osaleda ka Tartu Ülikooli peahoone ekskursioonil ning näha ülikooli omaaegset tudengivanglat ehk kartserit peahoone pööningul, ajaloolist auditooriumi, väärikat aulat ja ülikooli kunstimuuseumit. Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb sel päeval õpilaspiletiga tasuta.

Tallinnast, Narvast, Viljandist ja Pärnust tulijad toob kohale tasuta eribuss ning Tartu piires saab sõita tasuta bussiga Maarjaväljale, et teha tutvust Chemicumi, Physicumi, Biomeedikumi ja tehnoloogiainstituudiga. Lahtiste uste päevale oodatakse ülikoolilinnakuga tutvuma üle 2000 külalise.

Bussidele ja töötubadesse saab registreeruda Tartu Ülikooli kodulehel ning kasulikku teavet leiab ka ürituse lehelt Facebookis.

Lisateave: Marleen Otsus, TÜ turundusspetsialist ja lahtiste uste päeva projektijuht, 5668 1613, marleen.otsus [ät] ut.ee

Sel aastal saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avalduse Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel.

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on põhjus, miks eestikeelse magistriõppe vastuvõtu algus varasemaks on toodud, soov toetada samal aastal bakalaureuseõpingud lõpetavate üliõpilaste jätkamist magistriõppes. „Ülikooli jaoks on oluline võimaldada sujuv üleminek magistriõppesse, eriti nende õppekavade puhul, kus toimub päevane õpe ja mille peamine sihtrühm on koduülikooli sama aasta bakalaureuseõppe lõpetajad,“ rääkis Kaldma.

Loomulikult oodatakse alanud vastuvõtuperioodil kandideerima ka kõiki neid, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud varasematel aastatel või omandanud kõrghariduse mõnes teises kõrgkoolis.

Õppeprorektor Aune Valgu hinnangul on õpingute jätkamisel kohe pärast bakalaureuseõppe lõppu nii plusse kui ka miinuseid. Aja maha võtmine ning töötamine bakalaureuse- ja magistriõppe vahel annab hea kogemuse ning seega ka teadmise, mida tulevikult tahta ja mida täpsemalt edasi õppida. See arusaam soosib hiljem jätkamist.

Kohe jätkamiseks on aga kaalukas põhjus siis, kui tõeliselt asjatundlikuks tööks on vaja magistrikraadi, nagu see väga paljudes töökohtades on. Kolme aasta pikkune bakalaureuseõpe võib erialast olenevalt anda vaid „pooliku“ kõrghariduse ning liiga varajane erialasele tööle minek võib tuua pettumuse nii endale kui ka tööandjale.

„Lõpuks on see muidugi iga lõpetaja enda otsus, kuid mina soovitan rääkida esmajoones juhendajaga. Minu juhendaja kindel soovitus mulle oli jätkata kohe pärast lõpetamist, muidu neelab tööturg ja muu elu kogu aja ning tagasitulek ülikooli on keeruline,“ ütles Valk.

Tänavu võetakse üliõpilasi vastu 69 magistriõppekava alusel, neist 24 on inglis- ja 45 eestikeelsed. Lisaks toimub kolme ühisõppekava alusel vastuvõtt partnerülikoolides.

Avatakse kolm uut eestikeelset magistriõppekava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusel on loodud andmeteaduse õppekava ning vanade õppekavade põhjal on välja töötatud õppekavad „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ ja „Kultuuripärandi loovrakendused“.

Ingliskeelsete õppekavade ja eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ puhul on kandideerimistähtaeg 15. märts. Ülejäänud eestikeelsete õppekavade jaoks saab avaldusi esitada 1. juulini. Avalduste esitamiseks on avatud SAIS ja väliskandidaatide jaoks DreamApply keskkond.

Lisateave:
Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee
Aune Valk, TÜ õppeprorektor, 737 6201, aune.valk [ät] ut.ee