Springeri kirjastuse sarjas “Studies in Brain and Mind” on ilmunud filosoofia osakonna vanemteaduri Bruno Mölderi juhtimisel toimetatud raamat “Philosophy and Psychology of Time”.

Teose kaastoimetajad on Valtteri Arstila Turu ülikoolist ja Peter Øhrstrøm Aalborgi ülikoolist. Lisaks neile kirjutavad raamatus filosoofid ja psühholoogid Samuel Baron, Kristie Miller, Dan Zakay, Sean Enda Power, Marc Wittmann, Oliver Rashbrook-Cooper, Tamas Madl, Stan Franklin, Javier Snaider, Usef Faghihi, Kielan Yarrow, Derek H. Arnold ja Colwyn Trevarthen.

Raamatu lühitutvustus kodulehelt:
This book is an edited collection of papers from international experts in philosophy and psychology concerned with time. The collection aims to bridge the gap between these disciplines by focussing on five key themes and providing philosophical and psychological perspectives on each theme.

The first theme is the concept of time. The discussion ranges from the folk concept of time to the notion of time in logic, philosophy and psychology. The second theme concerns the notion of present in the philosophy of mind, metaphysics, and psychology. The third theme relates to continuity and flow of time in mind. One of the key questions in this section is how the apparent temporal continuity of conscious experience relates to the possibly discrete character of underlying neural processes. The fourth theme is the timing of experiences, with a focus on the perception of simultaneity and illusions of temporal order. Such effects are treated as test cases for hypotheses about the relationship between the subjective temporal order of experience and the objective order of neural events. The fifth and the final theme of the volume is time and intersubjectivity. This section examines the role of time in interpersonal coordination and in the development of social skills.

The collection will appeal to both psychologists and philosophers, but also to researchers from other disciplines who seek an accessible overview of the research on time in psychology and philosophy.

Eestikeelsed ained:

FLFI.00.001 Sissejuhatus filosoofiasse (3 EAP)
Roomet Jakapi, Bruno Mölder, Marek Volt
E 16-18 Jakobi 2 ringauditooriumis
Ülevaade filosoofia kesksetest mõistetest, teooriatest ja valdkondadest. Filosoofilised probleemid ja nende lahendamisviisid. Kõigile huvilistele.

FLFI.00.052 Teaduse eetika ja metodoloogia (6 EAP)
Endla Lõhkivi, Margit Sutrop
N 12-14 Jakobi 2-336
Kursus käsitleb teaduseetika peamisi küsimusi nagu teaduslik-tehnilise progressi eetilised piirid, eetilised käitumisstandardid teaduses, teadus ühiskonnas, teadlane eksperdina, teadlase vastutus, teadlase ethos. Õpitakse tundma nii eetika kui ka teadusfilosoofia põhimõisteid ja peamisi teooriaid. Tutvustatakse uusimaid teoreetilisi lähenemisi järgmistele teadusfilosoofia küsimustele: mis on teadus, millised on teadusliku teadmise iseärasused, õige meetodi otsingud, seletus teaduses, objektiivsuse mõiste. Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.011 Esteetika (3 EAP)
Ülo Matjus
E 12-14 Jakobi 2-336
Esteetilise ja mitte-esteetilise kunstikäsituse ajaloolise asetuse selgitamise järel esitatakse kõigepealt üksikasjalikult naiivrealistlik väärtuseline elamus-esteetiline kunstikäsitus. Seejärel esitatakse kokkuvõtlikult fenomenoloogilis-olemisajalooline kunsti(teose) käsitus, nii nagu see leidub Martin Heideggeri teoses „Kunstiteose algupära“ (1935/1936. Kõigile huvilistele, eriti HV kraadiõppele.

FLFI.01.054 Metafüüsika allikad ja kujunemine Vana-Kreekast uusajani (3 EAP)
Andrus Tool
N 10-12 Jakobi 2-336
Õppeaines käsitletakse järgmisi filosoofe ja perioode: Aristoteles, Plotinos, Augustinus, Boethius; 11. ja 13. sajandi vaimne situatsioon; J. Locke, G. Berkeley, B. Spinoza, G. W. Leibniz. Kõik huvilised, vajalik eeldusaine FLFI.01.053 Sissejuhatus filosoofia ajalukku läbimine.

FLFI.01.080 Sissejuhatus filosoofia ajalukku doktorantidele (3 EAP)
Andrus Tool
R 12-14 Jakobi 2-337
Õppeaine hõlmab järgmisi teemasid: filosoofia sünd Antiik-Kreekas, eleaatide koolkond, antiikaja atomistid, antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme, Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia ajaloo jaoks, Platoni õpetus olevast, Platoni õpetus teadmises ja mõtlemisest, Platoni õpetus hingest ja voorustest, Platoni poliitiline õpetus, hellenismiaja filosoofia: stoikud, epikuurlased, skeptikud, filosoofia asendi muutumine kristliku hilisantiigi vaimuilmas, R. Descartes ja uusaja filosoofia lähtekohad, D. Hume`i empiristlik skeptitsism, K.R. Popperi kriitiline ratsionalism. Kõigi erialade doktorantidele.

FLFI.01.097 Heideggeri loom (3 EAP)
Eduard Parhomenko
N 18-20 Jakobi 2-337
Kui tavaliselt sisenetakse Martin Heideggeri mõtlemisse selgitades olemiseküsimust inimese olemasolu (Dasein) olemiseülesehituse analüüsi najal (vt "Olemine ja aeg" / "Sein und Zeit"), siis seekord võetakse seetarvis hoopiski ette Heideggeri arusaam looma olemisest, nagu on ta seda käsitlenud oma loengukursuses "Metafüüsika alusmõisted. Maailm - lõplikkus - üksildus" / "Die Grundbegriffe der Metaphysik. Welt - Endlichkeit - Einsamkeit" (1929/30). Kõigile huvilistele.

FLFI.02.065 Esteetika (3 EAP)
Marek Volt
R 16-18 Jakobi 2-336 (n 25, 29, 33, 37)
Süstemaatiline ülevaade filosoofilise esteetika kesksetest mõistetest (nt ilu, esteetiline kogemus), probleemidest (nt maitseparadoks) ja teooriatest (nt esteetiline kunstiteooria). Kõigile huvilistele.

FLFI.02.138 Õpetaja eetika ja väärtuskasvatus (3 EAP)
Nelli Jung
K 14-16 (n 24), T 14-18 (n 25), T 14-16 (n 27-30) Salme tn 1A
Kursuse raames uuritakse, millised eetika ja väärtustega seotud küsimused on õpetajatöös esiplaanil ning miks - millised on ühiskonna ootused ja millised õpetaja võimalused. Õpetaja eetika probleemsituatsioonide arutelu käigus tutvutakse tähtsamate moraaliteooriatega, uuritakse, millised on meie väärtused ja milliseid küsimusi kergitavad väärtuste konfliktid. Õpetaja kui väärtuskasvataja käsutuses olevate meetoditega tutvumine toimub võimalikult praktiliselt. Kõigile huvilistele, eriti õpetajaerialade magistrantidele.

FLFI.02.140 Heaolufilosoofia ja loomaeetika (3 EAP)
Külli Keerus
K 12-14 Jakobi 2-336
Kursus annab ülevaate erinevatest heaoluteooriatest, eesmärgiga mõista nende rolli loomade kohtlemisega seonduvais moraaliküsimustes. Tutvutakse peamiste heaolukontseptsioonidega läbi filosoofia ajaloo ning nende kaasaegsete väljunditega loomade eetilise kohtlemise küsimusis. Kõigile huvilistele.

FLFI.03.092 Interdistsiplinaarsuse teadusfilosoofiline käsitlus (3 EAP)
Endla Lõhkivi
T 12-14 Jakobi 2-336
Kursus annab ajaloolise ülevate teadusdistsipliinide kujunemisest ja muutumisest. Analüüsitakse interdistsiplinaarsuse mõistet selle ontoloogilistes, epistemoloogilistes, metodoloogilistes aspektides. Kriitilise vaatluse alla võetakse peamised institutsionaalsed teaduskäsitused nagu akadeemiline ja postakadeemilise teaduse kontseptsioon, Modus 1 ja Modus 2 teadus, teaduse ja ühiskonna suhete nn kolmikheeliksi-mudel jmt. Kõigile huvilistele, eriti kõigi erialade kraadiõppuritele.

Juttu tuleb teadusdistsipliinide kujunemisest ja sellest, miks praegu on moesõnaks saanud interdistsiplinaarsus. Mis see õieti on? Loetakse ja räägitakse interdistsiplinaarsuse mõistmise paljudest eri viisidest ja vaatenurkadest - institutsionaalsest, metodoloogilisest, episteemilisest, ontoloogilisest ja kultuurilisest, sellest, millised probleemid tulenevad interdistsiplinaarsusest teaduse mõistmisele väljaspool akadeemilist kogukonda ja millised raskused kerkivad sellest esile teaduse hindamise jaoks. Oodatud on kõigi õppeastmete ja erialade üliõpilased.

FLFI.04.042 Teadvus ja surm: varauusaegsed ning nüüdisaegsed ettekujutused (3 EAP)
Roomet Jakapi, Bruno Mölder
N 16-18 Jakobi 2-336
Mis juhtub inimese teadvusega pärast surma? Kuidas seletada müstilisi kogemusi, millest räägivad surmasuus viibinud: kas annavad need tõepoolest tunnistust üleloomulikust või on tegu lihtsalt lühisega surevas ajus?

Läheneme ettekujutustele inimteadvuse surmajärgsest seisundist nii ajaloolisest, naturalistlikust kui paranormaalsest vaatenurgast. Aine läbinud üliõpilase jaoks ei ole maailm enam endine. Lisaks tunneb ta peamisi varauusaegseid käsitlusi hinge surmajärgsest teekonnast ning tänapäeva teooriaid surmalähedaste ning kehaväliste kogemuste kohta ja oskab hinnata nende käsitluste teaduslikkust.

Kursuse esimene pool annab ülevaate varauusaegsetest ettekujutustest selle kohta, mis juhtub inimhingega pärast surma, teine pool tutvustab tänapäeva naturalistlikke ning paranormaalseid vaateid surmalähedaste (NDE) ning kehaväliste (OBE) kogemuste kohta. Kõik huvilised.
Kursuse koduleht.

FLFI.05.007 Eesti kultuur ja mõttelugu (6 EAP)
Tiina Kirss
E 18-20 Jakobi 2-336
Kursus püüab mõtestada eesti kultuuri ning selle ajalugu "mentaliteedi" ning "mõtteloo" kaudu. Alustades eesti kultuuri kirjeldamisest 18. sajandil ja veel varem võõraste poolt, tõuseb küsimuse alla millal, kuidas, ning milliste eeskujudega hakati otsima võimalusi omakultuuri iseloomustamiseks, kirjeldamiseks ning edendamiseks. Kuidas käsitletakse pärisorjuse mõju ning arme omakultuurile? Identiteeti luues rõhutakse kord keele-, kord territooriumi,-kord kultuuripõhisele lähenemisele. Millistes tingimustes saab juba kõneleda mentaliteedist (kadakasakslus, karske eluviis jm)? Kultuuritõlke ja -ülekande vaatevinklist, kus on oma ja võõras, millal mõni võõras saab omaks, millal mõni jääb võõraks. Kursuse lõpus püüame kaardistada ajaloolises plaanis, mis on eesti mõtte- või kultuuriloo isepära ja koordinaadid. Kõik huvilised.

FLFI.05.009 Kunstiteose tajumise probleemid fenomenoloogias ja fenomenoloogilises esteetikas (3 EAP)
Anne Kokkov
T 10-12 Jakobi 2-336
Ülevaade kunstiteose tajumise teema varasemast uurimisest Eestis; ülevaade tajufenomenoloogia üldteemast (Husserl, Ingarden, jt.); Husserli ja Ingardeni käsitlustest kunstiteose tajust, Deleuze'i käsitlusest kunstiteose meelelisuse tajumisest. Kõik huvilised.

Ingliskeelsed ained:

FLFI.00.102 Critical Thinking (3 ECTS)
Mats Volberg
Tue 16-18, Jakobi 2-336
During the course we will look at the philosophical foundations of critical thinking (logic, common fallacies, etc.) and practice applying these to analyzing and reconstructing arguments both in academic and ordinary texts. All levels.

FLFI.00.104 Introduction to Philosophy of Technology (3 ECTS)
Indrek Männiste
Wed 10-12, Jakobi 2-336
This introductory series of lectures on philosophy of technology seeks to offer an historical overview of the origin, development and current state of the philosophical underpinnings of our "technological age" both from the Continental and Analytic perspectives. In a fairly broad sense, the philosophy of technology is an understanding of the consequences of technological impacts relating to environment, the society and human experience. In the lectures and seminars, we will discuss the notion of techne [τέχνη] from Pre-Socratics to Plato and Aristotle, explore the intellectual ideas behind The Industrial Revolution and familiarise ourselves with the philosophical works of some of the most important 20th century philosophers of technology. In addition, we will engage in the contemporary debates between science and technology, technology and ethics, technology and culture and others. All levels.

FLFI.02.117 Social and Ethical Aspects of Engineering (4 ECTS)
Mats Volberg, Margit Sutrop, Ave Mets, Francesco Orsi, Edit Talpsepp
Tue 10-14, Ravila 14A - 1020
Social and value dimensions of technologies. Overview of ethical theories. Environmental ethics and engineering. Research ethics and professional ethics. Moral relativism and cultural context of engineering. All levels.

FLFI.02.143 History of Political Thought (6 ECTS)
Siobhan Kattago
Fri 12-14, Jakobi 2-336
Beginning with Greek tragedy, the course will examine fundamental questions in the long tradition of political thought. Who is a citizen? Why should we obey the law? When is civil disobedience higher than the law? What is freedom and how is related to equality? What is political obligation? Why do individuals have the right to be treated with dignity and respect? Comprised of three parts: ancient, medieval and modern; the readings are selections from classical authors, rather than from secondary sources. Basic concepts such as justice, the rule of law, citizenship, power, liberty, equality, reason and representative government are traced from their origins in Greek thought to their development in the Renaissance to show how they guide political thinking today. All levels.

FLFI.02.144 David Hume's Practical Philosophy (3 ECTS)
Francesco Orsi
Thu 12-14, Jakobi 2-337
Hume said: "Nothing is more usual in philosophy, and even in common life, than to talk of the combat of passion and reason, to give the preference to reason, and to assert that men are only so far virtuous as they conform themselves to its dictates." Focusing on books 2 and 3 of his Treatise, we will see how Hume's theory of the passions and moral theory aimed to overcome such a simplistic picture of human psychology and moral virtue. We will try to understand and evaluate Hume's famous statements that reason is and ought to be the slave of the passions, and that you cannot derive an 'ought' from an 'is'. We will compare Hume's own picture with contemporary Humean and anti-Humean approaches to practical philosophy, as regards the analysis of emotions, the theory of moral judgment, and the nature of virtue and vice. All levels.

FLFI.03.036 Introduction to Philosophy of Language (3 ECTS)
Uku Tooming
Wed 14-16, Jakobi 2-336
Introduction to contemporary theories of reference and meaning, the basic concepts of formal semantics, and its central problems. The course also covers influential historical positions: Frege, Russell, Wittgenstein, Carnap, Quine, Davidson, Grice, Austin, Kripke, Kaplan, and Stalnaker. All levels.

FLFI.04.013 Introduction to Epistemology (3 ECTS)
Alexander Stewart Davies
Tue 10.45-11.45, Jakobi 2-322
An introduction to contemporary epistemology. The course introduces the main topics in epistemology: the concepts and accounts of knowledge and justification, accounts of perception, scepticism, amongst others. All levels.

FLFI.04.048 Introduction to Epistemology II (3 ECTS)
Alexander Stewart Davies
Thu 12-14, Jakobi 2-322
This course builds on the knowledge students gain of contemporary epistemology from Introduction to Epistemology. The aim is to develop student's capacity to critically engage with, rather than merely learn facts about, contemporary epistemology. Generally, this course must be taken simultaneously with Introduction to Epistemology I. Exceptions may be made--but you must discuss this with the course lecturer. All levels.

FLFI.04.041 Tractatus Logico-Philosophicus (3 ECTS)
Giovanni Mion, Erik Thomsen
Will be held in May as one-week intensive course (Mon-Fri). Dates TBA.
Introduction to Ludwig Wittgenstein's Tractatus and its main theses: - "All propositions are results of truth-operations on elementary propositions" (5.3). - "A proposition is a picture of reality" (4.01). The topics to be covered include: Wittgenstein's philosophy of logic, mathematics, and science; logical/lexical, mathematical, scientific/empirical, and cognitive aspects of language; how this maps to semantic technologies. Using the Tractatus to build minds. Graduate students with some knowledge of logic.

FLFI.05.008 Postcolonialism (3 ECTS)
Tiina Kirss
Mon 16-18, Wed 16-18, Jakobi 2-336
The course introduces the foundational concepts of postcolonial thinking, with examples from the various histories from the "tricontinent," (India, Africa and Latin America) and to grasp the intellectual genealogies of post-colonial thinking. "Postcoloniality" was a condition being experienced and theorized outside of the academy long before the advent of academic postcolonial studies - during and after the post World War II struggles for independence spurred by activist writing and thinking led to the dismemberment of European cultural empires overseas. Topics to be discussed include: the act and process of colonization; colonialism and race; colonialism, sexuality, and domesticity; colonial violence; orientalism, subalternity, the problematic of the modernity; hybridity, mimicry, and cultural production. At the close of the course we will also discuss more recent theoretical proposals topics: "internal colonization" (A. Etkind), and "semicolonialism" (David Lloyd). All levels.

Neljapäeval, 4. veebruaril avab Tartu ülikool uksed 9. klasside õpilastele, et rääkida, mida nad saavad juba praegu teha, et mõne aasta pärast ülikooli edukalt sisse saada. Võimaliku erialavaliku üle aitavad otsustada 27 töötuba, kus mh selgub potentsiaalne Eesti uus president, sest mängitakse läbi presidendi otsevalimised.

Lahtiste uste päeva korraldaja, Tartu ülikooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik rõõmustas, et üritus on koolinoorte poolt juba kolmandat aastat väga hästi vastu võetud: „Tänavusele lahtiste uste päevale on registreerunud juba ligi 500 põhikooliõpilast.“

„Paljud õpilased teavad juba põhikooli lõpuks, millise erialaga nad end pärast gümnaasiumi lõpetamist siduda soovivad. Teised, kes alles otsivad oma suunda, tahavad kogeda äratundmist. Nii sobib see üritus kõigile, kes ülikooli peale mõtlevad, sest gümnaasiumis peavad noored juba suunatult mõtlema ja oma edasiõppimise eelistustest lähtuvalt eksameid valima,“ rääkis Järvik.

Päeva avab kell 12.30 ülikooli aulas, kus füüsika 2. aasta tudeng, telesaate „Rakett69“ 2015. aasta võitja Karl Reinkubjas räägib elust ülikoolis. „Ülikoolis õppimine on midagi täiesti teistsugust võrreldes gümnaasiumi või põhikooliga. Nii arutlengi, milline on üliõpilase elu, kas ülikool on vajalik, kuidas valida eriala, mida teha juba praegu, et ülikooli oleks kergem sisse saada ning keda otsib Tartu ülikool,“ kirjeldas Reinkubjas.

Päev jätkub töötubades, kus Tartu ülikooli üliõpilased ja õppejõud tutvustavad läbi kaasavate arutelude, sotsiaalsete eksperimentide ja katsete erialasid ning õppekeskkonda.

Töötoad toimuvad kahes sessioonis. Esimene algab kell 13.15 ja teine kell 14.15.

27 töötoa hulgas ootavad mh osalema järgmised töötoad:

• Sotsiaalteaduste huvilised saavad riigiteadlaste eestvedamisel osaleda presidendi otsevalimiste simulatsioonis; psühholoogiatudengite inimkatsetes ning arutleda, mida head või halba on pärisvirtuaalmaailmas. Haridustehnoloogide juhendamisel saab endast teha 3D mudeli.
• Humanitaarteaduste ja kunstide huvilised saavad mängulisel viisil teha tutvust maailma keeltega; arutleda, miks ebaõnnestumised pakuvad meile rõõmu; sukelduda arheoloogiasse; tutvuda toitude näitel religioonidega ning tunnetada konfliktiolukorras oma kehakeelt.
• Meditsiiniteaduste huvilised saavad määrata oma veregruppi ja õppida elustamist; proovida füsioterapeudile igapäevaseid teraapia- ja massaaživõtteid ning teha katseid meeltega. Üheskoos võrreldakse populaarsetes meditsiinilistes telesarjades ja filmides nähtut päriselus toimuvaga ning tuuakse välja meditsiinilised eksimused, mida filmikunstis ikka ja jälle tehakse.
• Loodus- ja täppisteaduste huvilised saavad eristada ohtlikke jäätmeid ehitusmaterjalidest ning sissevaate geeniteadlase ellu. Avaldatakse hõljuva rongi saladus; õpitakse programmeerima ning tehakse kaitseid tehislihastega, millel on suur potentsiaal tulevikurobootikas.

Tutvu päeva kavaga Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Marek Järvik, Tartu ülikooli teaduse populariseerimise peaspetsialist, tel: 517 7091, e-post: marek [dot] jarvik [ät] ut [dot] ee.

Filosoofia osakonna dotsent Endla Lõhkivi peab 19. veebruaril toimuval konverentsil "Filosoofia lagunemine" ettekande pealkirjaga "Keeleteadlase kuvandist interdistsiplinaarses uurimistöös". Konverentsi keskseks teemaks on küsimus, kas filoloogia kui distsipliin on tänapäeval pöördumatult killunenud väikesteks alamvaldkondadeks või on selle eriharud (keeleteadus, kirjandusteadus, folkloristika) üksteisega siiski veel ka sisuliselt seotud. Vaata täpsemat infot konverentsi Facebooki lehelt.

Filosoofia ajaloo vanemteadur Roomet Jakapi peab 27. veebruaril Mustpeade Majas ettekande varauusaegse mõtlemise teemal. Ürituse pealkiri: "Püha Mauritiuse barokiõhtud. Inglismaa sõnas ja muusikas". Ettekandele järgneb kontsert. Esinetakse küünlavalgel ja ajastu kostüümides. Täpsemat infot vaata ürituse kodulehelt.

Tartu ülikool avas vastuvõtu 19 ingliskeelsele õppekavale, kuhu oodatakse õppima ka Eesti üliõpilasi, lisaks välisüliõpilastele. Uute õppekavade hulgast leiab rahvusvahelise haardega õppekavu, mida saab Eestis õppida vaid inglise keeles.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnas, et kuna Eesti on osa globaliseeruvast maailmast, on oluline pöörata tähelepanu rahvusvaheliselt aktuaalsetele teemadele ning koolitada inglise keeles eksperte, kellel on mõju ühiskonna parendamisel ja arendamisel.

„Tartu ülikooli vilistlased peavad suutma efektiivselt töötada rahvusvahelises keskkonnas. Selleks ei piisa ainult keeleoskusest, vaid vaja on ka oluliselt avardunud maailmapilti. Rahvusvahelise kogemuse saamise üks võimalus on õppida mõnda aega välismaal, teine võimalus on õppida rahvusvahelises keskkonnas siinsamas Eestis. Oleme selleks lähiaastatel arendanud mitmeid ingliskeelseid õppekavu, et meie lõpetajate oskus maailma näha, analüüsida ja muudatusprotsessides kaasa rääkida, oleksid pädevad ja konkurentsivõimelised,“ rääkis Noorma.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing rõhutas, et tänavu on loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsete magistriõppekavade kandideerimistähtajad varasemad, sest arvestatud on välisüliõpilaste vajaduste ja välisülikoolide rahvusvaheliste üliõpilaste vastuvõtu graafikutega.

„Et rahvusvahelises konkurentsis oleks ka Eesti kandidaatidel piisavalt palju aega ja võimalust ennast kandideerimiseks hästi ette valmistada, eeskätt oma valikut motivatsioonikirjas põhjalikult selgitada, avas ülikool sisseastumisesüsteemi SAIS avalduste esitamiseks tavapärasest varem, 15. veebruaril. Varasem vastuvõtuprotseduur võimaldab ka vastuvõtuotsuseid ingliskeelses õppes õppimiseks varem teha,“ ütles Tensing.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele kandideerijad peavad sisseastumisdokumendid esitama hiljemalt 15. märtsil 2016. Kõikidele teistele ingliskeelsetele õppekavadele saab kandideerida 15. aprillini 2016.

Uued õppekavad

Eesti üliõpilased saavad Tartu ülikoolis tänu välisüliõpilastele- ja õppejõududele arendada oma teadmisi ja oskusi multikultuurses töökeskkonnas toimetulemiseks ühiskonnas olulistel teemadel 19 ingliskeelsel õppekaval.

Uute õppekavadena saab kandideerida loodus- ja täppisteaduste valdkonna bakalaureuseõppeastmes õppekavale „Science and Technology“ („Loodusteadused ja tehnoloogia“), mille kolm erialasuunda – geneetika ja biotehnoloogia, bioinseneeria ja robootika ning keemia ja materjaliteadus annavad üliõpilasele väärt ettevalmistuse nüüdisaegsete tehnoloogiate ja materjalidega tegelemiseks. Õppekava lõpetaja on oodatud panustama tehnoloogiaettevõtete arengusse Eestis ja mujal.

Magistriastmes on esimest korda kandideerimiseks avatud unikaalne ja ühiskonnas aktuaalne õppekava „International Law and Human Rights“ („Rahvusvaheline õigus ja inimõigused“), mille lõpetaja on laialdaste teadmiste ja praktilise kogemusega rahvusvahelise õiguse ja inimõiguse ekspert. Tegemist on erialaga, mis on praeguses ühiskonnas väga aktuaalne, kuna rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste probleemistik on suur.

Praktiline info

• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks eeldatakse vähemalt B2-tasemel inglise keele oskust, mida tõestatakse enamasti riigieksamiga.
• Ingliskeelsetel õppekavadel pakutakse rohkelt sihtstipendiume, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata samadel tingimustel eestikeelsete õppekavadega.
• Eestis gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad avalduse esitada loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele 15. veebruarist 15. märtsini SAIS-is. Teistele ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini 2016.

Tutvu Tartu ülikooli ingliskeelsete õppekavadega ning loe kandideerimise kohta Tartu ülikooli kodulehelt.

Loe Delfist TÜ tarkvaratehnika magistrandi Evert Nõlva kogemuslugu ingliskeelsel õppekaval õppimisest ja kuhu see teda viinud on.
Vaata õppeprorektori Mart Noorma intervjuud "Aktuaalsele Kaamerale".

Lisainfo: Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, tel 737 6201, 523 9159, e-post mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee
Ülle Tensing, TÜ rahvusvahelise õppe peaspetsialist, tel 737 5150, 5568 3533, e-post ulle [dot] tensing [ät] ut [dot] ee

Filosoofiline filmiklubi kutsub teid järjekordsele filmiõhtule, kus jätkame Charlie Brookeri teleseriaali "Black Mirror" vaatamist ja selle üle arutlemist. Filmiõhtu toimub neljapäeval 25. veebruaril algusega kell 18:00 toimub Jakobi 2-336.

Seekord on vaatluse all jõulueri osa"White Christmas" (2014). See pole tavapärane jõuluteemaline episood, mis teeb südame soojaks. Teid ootab hoopis mõtlemapanev õhtu, kus te näete seda, kuidas tehnoloogia võimaldab pärismaailmas juhtuda sellel, mis täna on võimalik vaid sotsiaalmeedias. Arutelu juhivad filosoofia osakonna dotsent Bruno Mölder ja filoosofia osakonna teadur Francesco Orsi.

Õhtu algab filmi vaatamisega, mis kestab umbes 73 minutit. Seejärel on väike paus jookide ja snäkkide tarbeks, mille järel alustame diskusiooniga. Peale avasõnavõtte on publik oodatud esitama küsimusi, kommentaare ning endapoolseid tõlgendusi.

Üritus on tasuta, kuid kohad on piiratud (ruumi mahub umbes 40 inimest). Film ja arutelu on inglise keeles.

Nagu igal aastal, tähistatakse ka tänavu Tartu Ülikoolis maailmakuulsa teadlase prof Juri Lotmani sünniaastapäeva. 26.–28.02.2016 viib TÜ vene kirjanduse õppetool läbi rahvusvahelise interdistsiplinaarse Lotmani seminari, millest võtab osa 31 teadlast Kanadast, Saksamaalt, Austriast, Soomest, Poolast, Ungarist, Ukrainast, Venemaalt ja Eestist. Ettekannetega esinevad mitmed nimekad teadlased (Aage A. Hansen-Löve Viinist, Rainer Grübel Oldenburgist, Barbara Lönnqvist Turust, Katalin Kroó  Budapestist, Andrei Nemzer ja Dina Magomedova Moskvast, jt). Seminar ühendab slavistika osakonna vilistlasi, TÜs PhD väitekirja kaitsnud teadlasi, kes töötavad nüüd erinevates riikides: Pavel Uspenski, Alexey Vdovin, Konstantin Polivanov Moskvas, Inna Bulkina Kiievis, Tatjana Kuzovkina Tallinnas.  Lotmani seminarile on tulemas ka kunagised osakonna Noorte filoloogide konverentsist osavõtjad, nüüd juba ise uue põlvkonna filoloogide juhendajad: Tatjana Smoljarova Torontost, Roman Bobryk Poolast, Alexei Balakin Sankt-Peterburist, Jekaterina Dmitrijeva, Vera Polilova, Kirill Rogov Moskvast. Esineb ka vene kirjanduse õppetooli praegune doktorant Artem Šelja ja vahetult enne seminari, 25.02, kaitseb väitekirja doktorant Andrei Fedotov. Ülikooli teadlastest võtavad peale slavistide seminarist osa ajaloolane Anti Selart, semiootikud Peeter Torop ja Mihhail Lotman.

Võib öelda, et seminar on Juri Lotmani koolkonna esindajate ühendamine ja samas ka hetkeseisu ülevaatus, sest osalevad vähemalt nelja põlvkonna esindajad - Lotmani kolleegid, tema vahetud õpilased ja õpilaste õpilased.

Mitmekülgne on ka raamatute esitluse osa. Nimetagem eeskätt õppetooli uut väljaannet „Bloki kogumik XIX“ (Tartu, 2015) ja Tallinna Ülikooli Lotmanile pühendatud väljaandeid „J. Lotman ja B. Uspenski. Kirjavahetus 1964–1993“ (Tallinn, 2016) ning „Juri Lotmani autoportreed“ (Tallinn, 2016). Tahaks mainida ka Peterburis ilmunud esinduslikku tekstide kogumikku «„Sovremennik“ „Moskvitjanini“ vastu: 1850.aa. esimese poole kirjanduskriitiline poleemika», mille koostamisest ja kommenteerimisest võtsid osa õppetooli kasvandikud A. Vdovin ja A. Fedotov.

Tavapäraselt antakse kätte ka Lotmani nimelised stipendiumid teadustööde konkursi võitnud kahele TÜ üliõpilasele – semiootikule ja slavistile.

28. veebruaril, õpetlase sünniaastapäeval, siirduvad seminarist osavõtjad Raadi kalmistule, et asetada lilled  Juri Lotmani ja Zara Mintsi hauale ning mälestada teisi meie hulgast lahkunuid kolleege ja õpetajaid (Valeri Bezzubovit, Pavel Reifmanit, Sergei Issakovi). Kindlasti asetatakse lilled ka Lotmaniga ühel kuupäeval sündinud Tartu teaduse suurkuju Karl Ernst v. Baeri hauale. See on samuti meie seminari üks traditsioonidest.

Korraldajad on väga tänulikud Tartu Linnavalitsusele ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanile seminari korraldamiseks määratud rahalise toetuse eest.

Seminari kava

Lisainfo:
Ljubov Kisseljova
TÜ vene kirjanduse korraline professor
tel 737 5353, e-post: ljubov [dot] kisseljova [ät] ut [dot] ee

Neljapäeval, 25. veebruaril tulevad esimest korda Tartu kõrgkoolid Tallinnasse, et üheskoos inspireerivate kõnelejate ja silmaringi avardavate töötubadega tutvustada tasuta messil „Õpi Tartus!“ Tartu kõrghariduse mitmekülgsust. Tuju hoiab päevajuht Jalmar Vabarna.

Messi „Õpi Tartus!“ projektijuht, Tartu ülikooli turundusspetsialist Karin Kustavus ütles, et uue messi eesmärk on murda välja praeguseks juba aastaid toimunud messide traditsioonilisest formaadist ning tutvustada gümnaasiumiõpilastele Tartus antavat kõrgharidust lõbusal ja harival viisil.

„Peame oluliseks keskenduda messil just Tartule, sest Tallinna ja Harjumaa potentsiaalsele sisseastujale võib kahte linna lahutav 180 km näida teinekord liiga suur, et tulla üheks päevaks tudengivarjuks või osaleda Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päeval. Meie soov on pakkuda võrdseid võimalusi kõigile Tartu kõrgharidusest huvitatud noortele. Mõnikord tuleb selleks ise samm gümnaasiumilõpetajale lähemale astuda ning vahetu ülevaate ja kogemusega Tartu kõrgharidust ja tudengielu tutvustada,“ rääkis Kustavus.

Kustavuse sõnul katavad Tartu kõrgkoolide võimalused igat eluvaldkonda, nii et messilt leiab ideid edasiõppimiseks igaüks. Selleks on avatud 20 praktilist töötuba, kogu päeva vältel saab karjäärinõustajatelt küsida suuniseid eriala valikul, kohal on mitmed Eesti arvamusliidrid, kelle lühiloengud peegeldavad ühiskonnas noorele aktuaalseid teemasid, millega saab tegeleda ka kõrgkoolis, ning tudenginurgas saab kogeda tõelist Tartu tudengielu.

Inspiratsiooni jagavad teiste hulgas loomaarmastaja Aleksei Turovski, iduettevõtja Triin Kask, turundusguru Andres Kuusik, Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma, majandusteadlane Siim Kallas, digiguru Taavi Kotka, skulptor Anne Rudanovski ning kümnekordne Eesti meister sõudmises Jarek Mäestu.

Mess algab Tallinna lauluväljakul 25. veebruaril kell 10. Tutvu ajakavaga www.ut.ee/opitartus.

Messi korraldavad Tartu ülikool, Eesti maaülikool, Eesti lennuakadeemia, Tartu kõrgem kunstikool ja Tartu tervishoiu kõrgkool. Sündmust toetab Eesti Meedia.

Lisainfo: Karin Kustavus, messi „Õpi Tartus!“ projektijuht, Tartu ülikooli turundusspetsialist, tel 737 6271, 5621 1461, e-post karin [dot] kustavus [ät] ut [dot] ee

23. veebruaril kell 12.00 toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kontsertaktus, kus anti üle ka tänavused Tartu Ülikooli aumärgid.

Kokku jagati välja TÜ aumärgid 35 töötajale ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas oli aumärgi saajaid kuus, seal hulgas filosoofia osakonna juhataja Bruno Mölder.

Teoreetilise filosoofia vanemteadur Bruno Mölder on oma valdkonnas maailma tippu jõudnud teadlane, kes on samal ajal pühendunud eesti filosoofia ja selle oskuskeele arendamisele ja õpetamisele. Lisaks oma põhitööle tegutses Bruno üle kahe aasta filosoofiateaduskonna teadusprodekaanina. Üliõpilaste tagasiside tema õpetamisele on stabiilselt väga hea. Tõlgete ning populaarteaduslike kirjutiste kaudu on tal olnud läbi aastate oluline roll ka filosoofia laiemale publikule lähemale toomises ning emakeelse filosoofilise sõnavara loomises. Peatselt lõppeva valimisperioodi jooksul on tema juhendamisel kaitstud kaks doktoriväitekirja, lähiajal on valmimas ka kolmas. Alates 2016. aasta algusest juhatab ta teoreetilise filosoofia õppetooli, alates käesoleva aasta veebruarist filosoofia osakonda. Samuti juhib Bruno ka rahvusteaduste evalveerimise ettevalmistamist.

Reedel, 18. märtsil ootame kõiki huvilisi Magistrimessile, kus on võimalik lähemalt tutvuda humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppekavadega.

Päeva jooksul võimalik kuulata inspireerivat akadeemilist avaloengut ja võtta osa kõiki õppekavasid tutvustavatest infotundidest. Küsimustele vastavad erialade programmijuhid ning nõu annavad koordinaatorid. Lähemalt kuuleb ka selle kohta, millised on vastuvõtu eeldused ning milliseid kõrvalerialasid ja eeldusaineid selleks peaks läbima.

Enamik valdkonna magistriõppe erialasid koondunud kolme magistrikooli (õpetajakoolituse magistrikool, keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikool ning ajaloo-, kirjandus- ja kultuuriteaduste magistrikool). Magistrikoolide kaudu pakume üliõpilastele paindlikke õpiteid, isikupärast spetsialiseerumist, huvitavaid interdistsiplinaarseid ainekursusi ning dialoogivõimalust kaasüliõpilaste ja kompetentsete õppejõududega erinevatelt erialadelt.

Üritusel tutvustame ka praktikavõimalusi sh erinevaid praktikaliike, mida meie magistriõppekavad pakuvad. Magistriõppekavade ümbertegemisel oleme lähtunud tööturu ja vilistlaste uuringutest, et ülikoolis õpitav annaks parema stardipositsiooni tööleasumiseks.

Lähem teave ja registreerumine: https://sisu.ut.ee/magistrimess

Üritust korraldab humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat.

Lisainfo: Eva-Kaia Vabamäe, eva-kaia [dot] vabamae [ät] ut [dot] ee, 737 6148.

Filosoofia osakonna teadur Aaron Wendland peab märtsis ja aprillis seeria loenguid erinevates Austraalia ülikoolides. Täpsem ajakava:

1. 'The World as a Work of Art', University of New South Wales, 15. märts 2016
2. 'The 'World' in Arthur Danto's Artworld', University of Melbourne, 17. märts 2016
3. 'The Truth in Music', Monash University, 18. märts 2016
4. 'Authenticity, Truth, and Cultural Transformation', University of Tasmania, 22. märts 2016
5. 'Truths and Untruths in Heidegger's Being and Time', University of Western Australia, 1. aprill 2016
6. 'Inaction Against Technology', Macquarie University, 5. aprill 2016

On the 26th and 27th March 2016 the University of Tartu will host a graduate conference on topics that fall within the field of social epistemology. Excitingly, Professor Kristie Dotson from Michigan State University will be joining us as the keynote speaker for the conference.

Epistemology – the study of knowledge and justified belief – has traditionally taken a highly individualistic approach. Some have thought that this approach leads to a distorted view of the human epistemic situation. In order to correct for such imbalances some philosophers have embraced the idea of approaching epistemological concerns from a social perspective. Social epistemology refers to a wide-ranging set of approaches to the study of knowledge which construes human knowledge as having an important and weighty social dimension. Social epistemology studies the significance of social interaction in understanding the character and value of knowledge.

Selected papers from the conference will be published in a special issue of the Social Epistemology Review and Reply Collective.

Conference schedule

24.–27. märtsini toimus Tartus üleriigiline filosoofiaolümpiaad, mille võitis Helo Liis Soodla Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist. Teise ja kolmanda koha said vastavalt Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased Elise Metsanurk ja Maris Sala. Olümpiaadi kaks esimest sõidavad Eestit esindama rahvusvahelisele filosoofiaolümpiaadile Belgiasse.

Olümpiaad koosnes töötubadest ning Tartu Herbert Masingu koolis aset leidnud võistlusvoorust. Võisteldi võõrkeelse essee kirjutamises ja filosoofilises väitluses, selge mõtlemise oskus tehti kindlaks loogikaülesannete voorus ja üldteadmised panid õpilased proovile filosoofilise trivia testiga. Olümpiaadil osalejad käisid oma väitlusoskust demonstreerimas ka Generaadios.

Kõik esikolmikusse jõudnud õpilased kirjutasid olümpiaadi olulisimaks ülesandeks oleva essee vene kirjandusteadlase tsitaadi alusel kunstifilosoofiast.

„Oma essees paigutasin formalismi teoreetik Viktor Šklovski kunstimääratluse laiemasse esteetika konteksti,“ selgitas olümpiaadi võitja Helo Liis Soodla, lisades: „Näitasin, et kunsti eesmärk tajumist pikendada ja kummastada on määratletavad konkreetsete tingimustena kunsti vaatleja ja kunstiteose enese jaoks.“

„Olen küll varem väitlusega tegelenud, aga filosoofiline väitlus oli mu jaoks uus,“ ütles väitlusvooru võitnud teise koha omanik Elise Metsanurk: „Filosoofilise väitluse oskusest on väärtuskonfliktide arutamisel palju abi. Näiteks arutasime olümpiaadi raames väärtuskonflikte Vinni-Pajusti gümnaasiumi säutsuskandaalis, aga samamoodi oleks tegelikult vaja avada ka muid ühiskonnas vaidlusi tekitavaid väärtusteemasid.“

Helo Liis Soodla ja Elise Metsanurk on kutsutud Eestit esindama 12.–15. maini toimuvale rahvusvahelisele filosoofiaolümpiaadile Belgias Gentis, kus arutatakse sõja ja rahu filosoofia üle.

Filosoofiaolümpiaad toimub alates 2004. aastast. Olümpiaad toimus Tartu ülikooli teaduskooli egiidi all ja seda toetab rahaliselt haridus- ja teadusministeerium.

Lisainfo
Leo Luks
tel 55 914 502
e-post leoluks [ät] hot [dot] ee

Kolmapäeval, 6. aprillil kell 15.30 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogus näitus "Aristoteles – 2400 aastat filosoofiat", mis on pühendatud vanakreeka filosoof Aristotelese (384-322 eKr) õpetusele ja tema pärandile Euroopa ja Eesti filosoofias. UNESCO on 2016. aasta kuulutanud Aristotelese mälestusaastaks, sest tänavu möödub tema sünnist 2400 aastat.

Näitus Tartu Ülikooli raamatukogus juhatab sisse Aristotelese sünniaastapäevale pühendatud sündmused Tartus. Tutvustatakse Tartu Ülikooli raamatukogus olevaid haruldasi ja olulisi Aristotelese teoste väljaandeid ning Tartu Ülikooli õppejõudude ja kasvandike Aristotelese-teemalisi käsikirju ning uurimusi; posteritel (mis rändavad pärast väljapanekut raamatukogus edasi) antakse ülevaade Aristotelese teostest ja traditsioonist.

Näituse koostajad: Janika Päll, Kaspar Kolk, Ülle Mölder, Moonika Teemus, Meelis Friedenthal, Eve Valper (Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond, teaduskeskus), Eduard Parhomenko ja Riin Sirkel (Tartu Ülikooli filosoofia osakond, Vermonti ülikool). Informatsioon: Janika [dot] Pall [ät] ut [dot] ee; Malle [dot] Ermel [ät] ut [dot] ee.

Reede südaööni, 15. aprillini saavad Eesti üliõpilaskandidaadid veel kandideerida Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ning sotsiaalteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele, arstiteaduse integreeritud õppekavale ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna bakalaureuseõppekavale „Loodusteadused ja tehnoloogia“.

Vastuvõtt loodus- ja täppisteaduste valdkonna magistriõppekavadele on tänaseks lõppenud.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda kuuluva semiootika ingliskeelse magistriõppe programmijuht Elin Sütiste kirjeldas, et semiootikaharidus annab nii kohaliku kui ka rahvusvahelise tudengi varasematele huvidele-teadmistele juurde lisadimensiooni, mis lubab oma valdkonda mõtestada teistsuguse, nähtuste tähenduslikke seoseid esile toova nurga alt.

„Ingliskeelne semiootika magistriprogramm on koostatud selliselt, et ei eelda varasemat semiootikaharidust ja on mõeldud erineva taustaga inimestele filoloogidest ajaloolasteni ja reklaamiloojatest loodusteadlasteni,“ rääkis Sütiste, lisades, et semiootika eriala vilistlaste seas on praktilisi semiootikaeksperte, kunstnikke-kirjanikke, inimese ja looma suhete uurijaid jpt.

Sotsiaalteaduste valdkonna õppekava „Rahvusvaheline õigus ja inimõigused” programmijuht René Värk toonitas, et rahvusvahelisel õiguse ja inimõigustel on kaalukas roll tänapäeva maailmas, sest nende tundmine aitab mõista ja hinnata rahvusvahelise kogukonna käitumist.

„Õppekava annab alustuseks laialdased alusteadmised rahvusvahelisest õigusest ja inimõigusest ning võimaldab seejärel valikainete abil spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale vastavalt üliõpilase huvile. Tänu nende õigusharude globaalsele olemusele on omandatud teadmisi ja oskuski võimalik rakendada nii üliõpilase koduriigis kui ka rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Värk.

Kandideerimiseks avatud õppekavadest on kõige enam esitatud avaldusi ettevõttemajanduse õppekavale, 160 avaldust. Järgnevad rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud 144 avaldusega ning arstiteadus 142 avaldusega.

Eestis gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavatelt üliõpilaskandidaatidelt oodatakse sisseastumisavaldusi hiljemalt 15. aprillini 2016.

Praktiline info

• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks eeldatakse vähemalt B2-tasemel inglise keele oskust, mida tõestatakse enamasti riigieksamiga.
• Ingliskeelsetel õppekavadel pakutakse rohkelt sihtstipendiume, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata.
• Avaldus tuleb esitada hiljemalt 15. aprillil SAISis.

Tutvu Tartu ülikooli ingliskeelsete õppekavadega ning loe kandideerimise kohta Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo
Ülle Tensing, TÜ rahvusvahelise õppe peaspetsialist,
737 5150, 5568 3533
ulle [dot] tensing [ät] ut [dot] ee

Pärnus toimub 21.–24. aprillini 2016 Põhjamaade teadusfilosoofia võrgustiku (Nordic Network for the Philosophy of Science, NNPS) aastakonverents üle viiekümne esinejaga Põhjamaadest, aga ka mujalt Euroopast ja maailmast.

Temaatiliselt hõlmavad ettekanded nii klassikalisi teadusfilosoofia teemasid nagu põhjuslikkus, teaduslik realism, mudelite konstrueerimine kui ka eriteaduste filosoofia küsimusi bioloogia- ja meditsiinifilosoofias ja teistes teadusvaldkondades, käsitlemisele tulevad teadusajaloo ja teaduspoliitika filosoofilised aspektid, teaduse koht maailmavaates.

Peaesinejatena astuvad üles professor Hanne Andersen Kopenhaageni ülikoolist Taanist, professor John Dupré Exeteri ülikoolist Suurbritanniast ja professor Mikael Karlsson Islandi ülikoolist. Anderseni ettekanne keskendub tänapäeva valdkondadeülese teaduse kollektiivsele iseloomule.

Dupré käsitleb bioloogiliste liikide määratlemise probleeme protsessuaalse ontoloogia rakendamisel substantsiaalse asemel. Karlssoni ettekandes vaadeldakse teaduse metodoloogias olulist rolli mängivat tuletamise mõistet.

Põhjamaade teadusfilosoofia võrgustiku aastakonverentsi traditsioon sai alguse Uppsala ülikoolis 2013. aastal, konverentsi on võõrustanud ka Lundi ja Helsingi ülikool. Käesoleval aastal osaleb esmakordselt Island.

Formaadilt sarnaneb konverents töötoale, kus igale ettekandele järgneb retsensendi kommentaar ja diskussioon. Võrgustikus on algusest peale pandud rõhku noorte teadusfilosoofide kaasamisele ja neile esinemisvõimaluse andmisele.

Kuulama tulla soovijail palume registreeruda e-kirja teel aadressil nnps2016 [ät] ut [dot] ee
Konverentsi korraldab TÜ teadusfilosoofia õppetool. Täpsem info konverentsi veebist.

Lisainfo
Endla Lõhkivi, teadusfilosoofia dotsent
tel 737 5314, 737 5315
endla [dot] lohkivi [ät] ut [dot] ee

2. kuni 6. mai toimub nädalane seminar Ludwig Wittgensteini teemal ning selle raames toimub järjekordne Filosoofilise filmiklubi filmiõhtu kus vaadatakse Derek Jarman 1993. aasta filmi "Wittgenstein". Filmijärgset diskusiooni juhivad Giovanni Mion ja Erik Thomsen. (Arutelu on ingliskeelne)

Kui on üks filosoof, keda hinnatakse nii analüütilises kui kontinentaalses traditsioonis, siis see on Ludwig Wittgenstein. Ta oli üks mõjukaimaid keelefilosoofe ning ta muutis sügavalt seda kuidas me mõtleme keele olemuse ning selle piiride üle. Inspireerituna Wittgensteini töödest ning tema unikaalsest isiksusest vaadatav film pakub ebatavalisse, vaimuka ning teatraalse portree ühest mõjukaimast filosoofist eelmisest sajandist. Filmi lisaväärtuseks on see, et Jarman esitleb publikule võimaluse visualiseerida Wittgensteini mõtlemist.

Filmiõhtu algab kell 18:00 neljapäeval 5. mail ruumis Jakobi 2-336. Kõik huvilised on oodatud osalema.

Filosoofia osakonna teadur Aaron Wendland peab 23. aprillil konverentsil Nordic Society for Phenomenology's 14th Annual Conference "Phenomenology and Beyond" ettekande pealkirjaga "Inactivity Against Technology". Vaata rohkem infot konverentsi kodulehelt.

Filosoofia osakonna teadur Aaron Wendland modereerib 5. mail paneelarutelu London School of Economics sündmusel Forum for European Philosophy. Vaata täpsemat infot ürituse kodulehelt.

Üritustesarja "Aristoteles – 2400 aastat filosoofiat" ja PRIMA VISTA raames toimub Aristotelese õhtu. Toimumiskohaks Tartu Kirjanike maja keldrikohvik Arhiiv, 3. mail 2016 kell 21.00.

Kavas on kolm ettekannet:

Jaan Malin ja Roomet Jakapi: "Aristotelese hääled"
prof. Anne Lill: katkendeid Aristotelese "De anima" ("Hingest") tõlkest;
Aristotelese "Luulekunstist"– ettelugemine (veel võimalik osaleda, kirj. Janika [dot] Pall [ät] ut [dot] ee või küsida kohapeal)

Õhtule eelneb näituse "Aristoteles – 2400 aastat filosoofiat"ühiskülastus kell 17, TÜ raamatukogu näitusesaalis koos näituse kuraatori(te)ga.