Tartu Ülikooli eetikakeskus ja filosoofia ajaloo õppetool kutsuvad vaatama näitust „Eesti filosoofia ajalugu ja filosoofia Eestis“, mis on Jakobi 2 III korrusel avatud kuni mai keskpaigani.

Näituse ühe koostaja Juhan Hellerma sõnul annab näitus ülevaate Eesti filosoofia ajaloost alates 19. sajandist kuni tänapäevani. Eesti filosoofiat on näituse kontekstis mõistetud avaralt – väljas on töid ka filosoofidelt, kes pole küll Eesti päritolu, kuid on siin töötanud ja tegutsenud. Sellistest autoritest on üks kuulsamaid  Gustav Teichmülleri, kelle teosest „Die wirkliche und die scheinbare Welt“ on väljas nii originaalväljaanne kui ka hiljuti välja antud uustrükk. Teichmüller kutsuti 1870. aastal Tartu ülikooli ja oli siin tegev kuni surmani; Tartu-perioodi peetakse tema loominguliseks kõrgajaks. „Teichmülleri tekstidest on kavas välja anda eestikeelne kogumik, mis näitab tema olulisust kaasaja filosoofiale,“ nendib Hellerma.

Näitus on mõtteliselt seotud värske kogumikuga Eesti filosoofia ajaloost „Tagasi mõteldes“, millesse koondatud artiklid käsitlevad filosoofia saksakeelset algust Eestis 19. sajandil, annavad ülevaate filosoofiast Nõukogude Eestis, samuti leiab käsitlemist oluliste õhtumaiste filosoofide  jõudmine Eestisse. Kogumiku välja andmine ajastati oluliseks tähtpäevaks: 25 aastat tagasi avati Tartu Ülikoolis filosoofia osakond iseseisva õppe- ja teadustöö institutsioonina. Kogumikus on artiklid prof Ülo Matjuselt, prof Margit Sutropilt, Eduard Parhomenkolt ja teistelt filosoofidelt ja Eesti filosoofia ajaloo uurijatelt.

Näituse kaaskorraldaja Liisi Veski lisab, et Eesti filosoofia ajaloo näitusel on väljas raamatud nii eesti, inglise, saksa kui teistes keeltes, samuti Eesti Mõtteloo sarja raamatud. „See, kuidas näitus on sündinud ja arenenud – pidevalt lisandub teoseid, mida välja panna –, näitab, et Eesti filosoofia ajalugu alles vajab mõtestamist ja läbiarutamist,“  märgivad näituse korraldajad.

Näituse koostajad on Eesti mõtteloo professor Ülo Matjus, filosoofia ajaloo õppetool ja osakonna juhataja Bruno Mölder.
 

Tunnustatud meediauurija John Hartley on rakendanud semiootilist lähenemist meediauuringutes alates oma esimesest, John Fiskega kahasse kirjutatud menukast raamatust "€œLugedes televisiooni"€ (1978). Hetkel Austraalias, Curtini Ülikoolis Kultuuriteaduse professorina töötav Hartley on oma karjääri jooksul avaldanud üle paarikümne raamatu kommunikatsioonist, meediast, ajakirjandusest ja kultuuriuuringutest. Lotmani ideed kultuurist kui semiootilisest süsteemist on mänginud tema kultuuritööstuse, meedia ja innovatsiooni-käsitlustes olulist rolli. 

JURI LOTMANI LOENGUD on sari, mis on pühendatud Lotmani mälestusele ja dialoogi hoidmisele tema ideedega, kutsudes esinema uurijaid, kes on juba Lotmani pärandiga dialoogis ning kelle mõtetega sooviks dialoogi astuda need, kes väärtustavad Tartu-Moskva koolkonna semiootika traditsiooni.

Frege loengud teoreetilises filosoofias 2016 peab professor Huw Price (University of Cambridge) teemal "Naturalism, pragmatism and representationalism". Loengud toimuvad 27. ja 28. juuni Tartus Jakobi 2. Pikemalt Huw Price, loengute teema ning ajakava kohta.

Loengute lõpus toimub ka avalik arutelu eksistentsiaalsete riskide teemal Huw Price ja ettevõtja Jaan Tallinna vahel.

Tuleval õppeaastal on Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametis kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, kes on üks omanäolisemaid autoreid tänases Eesti kirjanduses ja esseistikas. Teda on tunnustanud nii kriitikud, auhinnažüriid kui ka lai lugejaskond.

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop kirjeldas Valdur Mikitat kui loovat mõtlejat, kes oskab populariseerida nii loodus- kui ka humanitaarteadusi, kuid teisalt ületab ta erialade piire, loob mõttemängulisi seoseid kaugete kultuurinähtuste vahel, ning esitab üllatavaid seisukohti, kutsudes lugejat ja kuulajat kaasa mõtlema ja tundma.

Mikita otsib Eesti kultuuri ajaloolist aluspõhja ja näeb ühiskonnas etnofuturistlikke tendentse, mis avalduvad kauge mineviku kultuurinähtuste (näiteks korilus) püsimises kõrvuti kõige uuemate infoühiskonna tehnoloogiliste arengutega. Ta oskab hinnata ajaloos kaduvaid kultuurinähtusi ja mõtteviise (näiteks maagiline mõte) ja otsib võimalusi nende alalhoidmiseks ja taaselustamiseks.

Sutrop on kindel, et Valdur Mikita ideed ja tähelepanekud lubavad temalt loota uuel õppeaastal säravat loengukursust „Mõtterännak eestlaste elutundest“, mis inspireerib mitte ainult Tartu ülikooli humanitaare, vaid kõigi valdkondade üliõpilasi ja ülikooli töötajaid. „Lisaks vaimsuse ja loovuse mitmekülgsele arendamisele võiks Valdur Mikita loengud panna kuulajaid mõtlema ka vabade kunstide ning teadusliku diskursuse suhete ning väljendusvahendite võimaluste üle,“ tõdes Sutrop.

Ta lisas, et ühelt poolt toetab Valdur Mikita valimine Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks ülikooli kui rahvusülikooli positsiooni, teisalt aitavad tema loengud luua sildu erialade vahele ning arendada loovust kõigis valdkondades.

Valdur Mikita on saanud suurepärase akadeemilise ettevalmistuse Tartu ülikoolis. Ta lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja kaitses 1994. aastal semiootika-alase magistritöö. 2000. aastal kaitses ta semiootika erialal doktoritöö. Valdur Mikita on viimase kolme aasta jooksul pidanud sadakond avalikku loengut eesti kultuurist ja identiteedist. Tal on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015), „Lingvistiline mets“ (2013), „Teoreem“ (2011), „Metsik lingvistika“ (2008).

Loe professuuri kohta Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kodulehelt.

Allikas: http://humanitaarteadused.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikooli-uueks-vabade-k...

Kolmapäeval, 18. mail kell 14 avatakse Tartu ülikooli muuseumi ees neljale silmapaistvale Tartu ülikooli professorile heade mõtete pingid. Ajaloolise toomkiriku ette paigaldatakse pingid Johann Wilhelm Krause, Johann Philipp Gustav Ewersi, Johannes Voldemar Veski ja Juri Lotmani auks.

Tartu ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk rääkis, et need isikud on Tartu ülikoolile kõik väga tähtsad. Tema sõnul peaks Toomemäele pinke tulema kuuskümmend ehk kõik looduskauni Toomemäe vanad pingid asendatakse ajapikku uuematega.

Nimeline tool pühendatakse Tartu ülikooli arhitekt Johann Wilhem Krausele (1757-1828), kes rajas enesele arhitekti väärilise monumendi juba oma eluajal. Kõik ülikooli sümbolhooned, millele hiljuti omistati Euroopa kultuuripärandi märgis, on Krause projekteeritud – anatoomiateater, raamatukogu toomkiriku varemeis, ülikooli peahoone ja tähetorn.

Teine tool pühendatakse õigusajaloolasele Johann Philipp Gustav Ewersile (1779-1830), kes oli üks Tartu ülikooli tähendusrikkamaid rektoreid, olles ametisse valitud 13 korral järjest. Koostöös kuraator Karl Lieveniga viis Ewers Tartu ülikooli tema esimese teadusliku ja materiaalse õitsenguni, mil iga kolmas professor sai Venemaa akadeemikuks, Tartus koolitati professoreid Vene riigi teistele ülikoolidele ja Tartu tähetornis oli maailma parim teleskoop.

Kolmas pink avatakse Johannes Voldemar Veskile (1873-1968). Tema hakkas juba tsaariajal tegelema keelekorraldusega ning töötas Tartu ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920–1938, eesti keele professorina aastail 1944–1955, ENSV teaduste akadeemias aastast 1946 ning 1914. aastast alates oli ta Eesti kirjanduse seltsi teadussekretär. Tema koostatud on eesti keele õigekeelsussõnaraamat (esimene ilmus 1918) ja ta tegi koostööd peaaegu kõikide erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara.

Neljas auväärne pink pühendatakse Juri Lotmanile (1922 –1993). Teda on nimetatud 20. sajandi tuntuimaks tartlaseks. 1954. aastast kuni elu lõpuni töötas ta Tartu ülikoolis, kujundades ajapikku siinse vene kirjanduse kateedri üle maailma tuntuks. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, kirjutades monograafiad Andrei Kaissarovist, Aleksandr Puškinist ja Nikolai Karamzinist. Soov kultuuri sügavamalt mõista viis semiootika väljaarendamiseni ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kujunemiseni.

Sama sarja esimene pink paigaldati mullu sügisel riigikohtu maja ette professor Peeter Tulvistele.

Lisainfo
Mairo Rääsk, TÜ muuseumi direktori kohusetäitja
737 5676
mairo [dot] raask [ät] ut [dot] ee

Allikas: http://humanitaarteadused.ut.ee/et/uudised/neljale-professorile-puhendat...

1.-4. juunini toimub Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvaheline seminar Semiofest 2016. Semiofest on majanduslikele ja ärilistele rakendustele pühendatud semiootika-alaste rahvusvaheliste konverentside seeria. 

Konverentsid toimuvad kord aastas ja on ühendatud äriliste konsultatsioonide ning praktiliste töötubadega. Teemad on seotud turunduse, brändide arendamise, sotsiosemiootika rakenduslike aspektidega jpm.

Semiofesti algatajateks on rühm Inglismaa semiootilise konsultatsiooni firmasid.

Konverentsipaikadeks on olnud erinevad keskused:

• 2012 – London
• 2013 – Barcelona
• 2014 – Shanghai
• 2015 – Pariis
• 2016 – Tallinn

Konverentsi koduleht: http://2016.semiofest.com/

Teemaks on Lotmani semiosfääri kontseptsioon ja uudsed võimalused, mida see võib pakkuda kaasaegse keerulise maailma mõtestamiseks. Üheks peaesinejaks on prof. John Hartley (Curtini Ülikool). Konverentsi keeled on inglise ja vene keel.

Konverentsi koduleht ja ürituse kava on leitav siit: https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Teadus/semiootikavaramu/uudised-syndmused

Praktilise filosoofia õppesuund - bakalaureuse- ja magistritööd - Neljapäeval, 26. mail Jakobi 2 ruumis 327

Kell 10.00
Kertu Rajando (MA)
“Erapooletu vaatleja empaatia keskne roll moraalis”
juhendaja Margit Sutrop, retsensent Vivian Bohl

Kell 10.45
René Tõnisson (BA)
“Can Autonomous Machines Make Ethical Decisions?”
juhendaja Mats Volberg, retsensent Rao Pärnpuu

Kell 11.30
Märt Hallasoo (BA)
“Kropotkini käsitlus kaasaegse riigi kujunemisest ja inimühiskonnast enne riiki”
juhendajad Kadri Simm ja Roomet Jakapi, retsensent Karel Pajus

Pärast pausi kell 14.00

Kristiina Miller (BA)
“Sotsiaalse kapitali roll korruptsiooni vähendamisel”
juhendaja Mats Volberg, retsensent Margit Sutrop

Kell 14.45
Keit Paju (BA)
“Moraalsed argumendid taimetoitluse ja täistaimetoitluse poolt”
juhendaja Külli Keerus, retsensent Mats Volberg

Kell 15.30
Sander Lillemäe (BA)
“Moraali teke ja areng”
juhendaja Kadri Simm, retsensent Külli Keerus

Kell 16.45 hinnete teatamine.

Praktilise filosoofia õppesuund - magistritööd - Reedel, 27. mail Jakobi 2 ruumis 336

Kell 12.00
Beka Jalagania
“Moral and Legal Status of Animals: Why Animals Should Have Legal Rights”
juhendaja Francesco Orsi, retsensent Mats Volberg

Pärast pausi kell 13.20

Iuliia Krisheminska
„The Problem of Dirty Hands in Transitional Justice“
juhendaja Kadri Simm, retsensent Siobhan Kattago

Kell 14.30
Marika Proover
„The Non-Identity Problem: Accounting for Future People and Animals“
juhendaja Francesco Orsi, retsensent Karel Pajus

Kell 15.40
William Tuckwell
“Sexual Deception and Sexual Consent: A Reply to Tom Doherty“
juhendaja Alexander Davies, retsensent Francesco Orsi

Kell 17.00 hinnete teatamine.

Teoreetilise filosoofia õppesuund - magistritööd - Teisipäeval, 31. mail Jakobi 2 ruumis 336

Kell 10.15
Indrek Lõbus
“In Defence of Logical Omniscience“
juhendajad Daniel Cohnitz ja Luis Estrada Gonzalez, retsensent Alexander Davies

Kell 11.20
Rao Pärnpuu
“Ontology Identification Problem in Computational Agents“
juhendaja Daniel Cohnitz, retsensent Alexander Davies

Kell 12.25
Iaroslav Petik
“Psychologism and Neopsychologism in Philosophy of Logic“
juhendaja Bruno Mölder, retsensent Uku Tooming

Pärast pausi kell 14.30

Merike Reiljan
“From Defining Empathy to Mapping Empathy“
juhendajad Bruno Mölder ja Vivian Bohl, retsensent Uku Tooming

Kell 15.35
Sander Vaus
“Cognitive Penetrability of Perception in Predictive Brains“
juhendaja Daniel Cohnitz, retsensent Vivian Bohl

Kell 17.00 hinnete teatamine.

Filosoofia ajaloo, teadus- ja teoreetilise filosoofia õppesuunad - bakalaureusetööd - Kolmapäeval, 1. juunil Jakobi 2 ruumis 336

Kell 10.15
Inga Mäemets
“Endel Tulvingu autonoeetilise teadvuse kontseptsiooni fenomenoloogiline käsitlus“
juhendaja Bruno Mölder, retsensent Taavi Laanpere

Kell 11.00
Erik Jürmann
“Evolutionary Progress of Science in the Works of Thomas Kuhn“
juhendaja Endla Lõhkivi, retsensent Kristin Kokkov

Kell 12.00
Aita Meentalo
“Dionysos kui loovuse printsiip Friedrich Nietzschel ja Vjatšeslav Ivanovil“
juhendaja Eduard Parhomenko, retsensent Ülo Matjus

Kell 12.45
Henri Otsing
“Gelassenheit kui olemisajaloolise mõtlemise tee“
juhendaja Eduard Parhomenko, retsensendid Joonas ja Juhan Hellerma

Kell 14.30 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud. Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth [dot] jurjo [ät] ut [dot] ee

Kes? Tartu Ülikooli Filosoofiline Filmiklubi esitleb
Mis? Hooaja viimane filmiõhtu
Kus? Arhiivis (Vanemuise 19) kell 18 algab linastus

Reedel 27. mail toimuval Filosoofilise Filmiklubi üritusel tuleb vaatamisele film„Nosso Lar“ (2010). Film keskendub doktor André Luiz´i surmajärgsele elule spirituaalses Nosso Lar´i linnas, kus inimesed elavad rahus ja harmoonias.

Mis sinust saab, kui sa sured? Milline on see maailm, kuhu võib-olla satume pärast surma? Film „Nosso Lar“ pakub ühe võimaliku vastuse.

Filmi aitavad lahti mõtestada teoreetilise filosoofia dotsent Bruno Mölder ja filosoofia ajaloo vanemteadur Roomet Jakapi. Arutamisele tulevad veel küsimused:
Mis meist saab pärast surma?
Ettekujutused surmajärgsest elust ja mõned filmis esinevad sellekohased motiivid.
Kas on olemas teispoolsus? Kui on, siis milline see on?

Film kestab 1h 43min ja on portugali keeles inglisekeelsete subtiitritega. Filmile järgnev arutelu toimub eesti keeles.

Filosoofia ajaloo õppetool kutsub vaatama näitust „Tõnu Luik 75“, mis vaatab tagasi läbi mitme aastakümne Tartu ülikoolis filosoofia ajaloo õppejõuna töötanud Tõnu Luige filosoofilisele tegevusele.

Just Tõnu Luiges ja tema kõneldus kehastus paljudele toonastele üliõpilastele filosoofia. Näitusele on välja on pandud valimik tekste ja konspekte nii Tõnu Luige enda sulest kui ka teistelt.

Näitus asub Jakobi 2 III korrusel filosoofia ja semiootika instituudi raamatukogu ees ning jääb avatuks kuni oktoobri lõpuni.

Kursuse eesmärk on anda intensiivne sissejuhatus Juri Lotmani kultuurisemiootikasse, selle teoreetilisse tausta ja konteksti.

Samuti on kursuse eesmärgiks tutvustada tema teooria uuemaid arenguid ja rakendusi tänapäevases semiootikas ja kultuuriteadustes laiemalt. Kursuse lähem ülesanne on pakkuda kultuurimehhanismide sügavamat mõistmist ning vahendeid kultuuri, nii kultuuri tekstide kui protsesside praktiliseks analüüsimiseks, mis võimaldab kultuuri dünaamilisema kirjelduse.

Lähem info kodulehelt: http://www.ut.ee/en/admissions/juri-lotman-and-semiotics-culture

Kursuse eesmärk on anda intensiivne sissejuhatus Juri Lotmani kultuurisemiootikasse, selle teoreetilisse tausta ja konteksti.

Samuti on kursuse eesmärgiks tutvustada tema teooria uuemaid arenguid ja rakendusi tänapäevases semiootikas ja kultuuriteadustes laiemalt. Kursuse lähem ülesanne on pakkuda kultuurimehhanismide sügavamat mõistmist ning vahendeid kultuuri, nii kultuuri tekstide kui protsesside praktiliseks analüüsimiseks, mis võimaldab kultuuri dünaamilisema kirjelduse.

Lähem info kodulehelt: http://www.ut.ee/en/admissions/juri-lotman-and-semiotics-culture

KAVA

13.30-15.00 Ettekanded I
Meelis Friedenthal– Metafüüsika 16.-17. sajandi protestantlikes ülikoolides
Eduard Parhomenko– Heidegger ja uusaristotelism
Janika Päll– Aristotelese mitu palet : kõrvalepõige ikonograafiasse

15.00-15.30 diskussioon, kohvipaus ning jalutuskäik näitusel koos koostajatega

15.30-17.00 Ettekanded II
Neeme Näripä– Stasis kui seismine Aristotelese "Füüsikas" ja "Metafüüsikas"
Anne Lill– Filosoofiaterminite tõlkimise probleeme Aristotelese teose "De Anima"näitel
Riin Sirkel– Ajatu ja aegunud Aristoteles

17.00 Diskussioon

14. juunil 2016 kell 12.15 kaitseb TÜ filosoofia ja semiootika instituudi nõukogus Davide Weible doktoriväitekirja „Exaptation: Towards a Semiotic Account of a Biological Phenomenon” („Eksaptatsioon: ühe bioloogilise nähtuse semiootilise kirjelduse poole“) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks semiootika ja kultuuriteooria erialal.

Juhendajad: professor Kalevi Kull, (PhD)
Oponent: professor Karel Kleisner, Associate Professor, Charles University in Prague (Czech Republic, Ph.D)

Kokkuvõte: Doktoritöö modelleerib eksaptatsiooni kui evolutsioonilist nähtust, lähtudes C.S. Peirce’i märgi- ja tuletusteooriast. Selle teostamiseks keskendub esimene osa “Enne eksaptatsiooni: eel-adapteerumine ja Chauncey Wright” mõiste tähendusele ning toob välja selle ulatusliku ajaloolise tausta. Erilist tähelepanu pööratakse C. Wrighti vanade jõudude uue kasutuse printsiibile ning tema intellektuaalsele seosele Darwiniga.

Töö teine osa “Wright ja Peirce pragmatismist ja evolutsioonist” uurib Wright’i ja Peirce’i vahelisi sarnasusi ja erinevusi, pidades silmas Darwini teooria epistemoloogilist staatust, nende erinevat lähenemist Lamarck’i teooriatele ning evolutsionismi üldistamist bioloogiast teistesse valdkondadesse. Kolmas osa “Peirce’i evolutsionism: pidevuse ja ikoonilise abduktsiooni roll” käsitleb lähemalt evolutsiooni ning süvendab Peirce’i lamarkismi interpretatsiooni, rõhutades tema füsioloogilist tuletusteooria tõlgendust. Lisaks sellele näidatakse, et taju ning sarnasus on kesksed säärase raamistiku toimimiseks.

Neljas osa (“Abduktsioon ja eksaptatsioon”) kasutab mitmeid mõisteid—asendatatvus, viga, kategooriate taju—,et teostada modelleerimist: eksaptatiivsed nähtused võivad järgida tajuliselt tingitud käitumismuutusi, põhinedes sarnasustel maailma üksuste vahel, mida tõlgendatakse ikooniliselt. Viies osa (“Tehnoloogilise arengu ikooniline ja eksaptatiivne loogika”) rakendab eeltoodut tehnoloogilise arengu valdkonnale ja tõestab, et kooptsioon on peamine mehhanism, millel baseeruvad nii abduktsioon kui eksaptatsioon.

Kuues osa (“Vereimemise päritolu: evolutsioonilise abduktsiooni juhtum?”) on juhtumianalüüs ning siin pakutakse välja hüpotees, et hematofaagia võis tegelikult välja kujuneda abduktsiooni ja eksaptatsiooni integratsiooni läbi. Seitsmes (“Lõpumärkused juhtumianalüüsi kohta”) ja kaheksas (“Üldised järeldused”) osa selgitavad vastavalt spetsiifilisemaid ning üldisemaid doktoritöö tulemusi.

URL:  http://hdl.handle.net/10062/51635

Huw Price: Naturalism, Pragmatism and Representationalism

2016. aasta Frege loengud peab Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessor Huw Price, kes on ka Eksistentsiaalsete riskide uurimiskeskuse (CSER) akadeemiline direktor ning Briti akadeemia ja Austraalia humanitaarteaduste akadeemia liige. Loengud käsitlevad globaalse või universaalse ekspressivismi väljavaateid ning selle pooldamise põhjuseid.

Huw Price peab neil teemadel kolm loengut:
27.06 Jakobi 2-336
11.15-12.45 Two Notions of Naturalism
15.15-16.45 Representationalism – From Nihilism to Dualism

28.06 Jakobi 2-336
11.15-12.45 The End of ‘the World’

Frege loengud lõpevad Huw Price’i ja Jaan Tallinna avaliku vestlusringiga eksistentsiaalsetest riskidest. Price ja Tallinn räägivad nende poolt koos lord Martin Reesiga asutatud Cambridge’i Eksistentsiaalsete riskide uurimiskeskuse (cser.org) taustast ning visioonist.

Jaan Tallinn on Skype’i ja Kazaa asutajainsener, CSER-i ja Elu tuleviku instituudi (futureoflife.org) kaasasutaja ning toetab filantroobina ka teisi eksistentsiaalseid riske uurivaid asutusi. Ta on investeerimisfirma Ambient Sound Investments (asi.ee) osanik, aktiivne äriingel ning on olnud Vabariigi Presidendi mõttekoja liige.

28.06 Jakobi 2-226
16.15-18.00 A Taxi to the Twenty-Second Century – the Cambridge-Tallinn Connection (Jakobi 2 ringauditooriumis)

Loengud toimuvad inglise keeles. Frege loenguid on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus).

9.-11. juulil 2016 a. toimub Muhus, Eesti Kunstiakadeemia Tamse baasis  ökosemiootika suveseminar teemal ’Ökoloogiline vaesumine kui tähendus- ja tunnetuskollaps’. Seminari külaliseks on saksa bioloog, filosoof ja biosemiootik Andreas Weber, kellelt eestikeelses tõlkes on ilmunud raamatud ’Kõik me tunneme:  inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon’ ja ‘Elus olla. Erootiline ökoloogia’.  Seminari keskmes on keskkonnaprobleemid, mille lähteks ning tagajärjeks  nihe inimtunnetuses; erinevate tunnetusvormide (kunst, teadus, religioon) roll  loodusliku mitmekesisuse säilitamisel;  inimese eksistentsiaalse seisundi teisenemine seoses keskkonnamuutustega; eluslooduse mitmekesisuse  kaoga seonduv tajuilmade hävimine.  

Ootame seminarile u 20 minutilisi ingliskeelseid ettekandeid nii neil kui teistel lähedastel teemadel.

Esinemissoovist palume teada anda hiljemalt 22.06 meiliaadressilmark [dot] mets [ät] gmail [dot] com

ja seminaril osalemiseks palume täita hiljemalt 1.07 registreerumisvorm: http://goo.gl/forms/kxyrqLzevdsE4GV02 Seminaril osalemise tasu on tudengitele 10 eurot ja teistele 15 eurot.

Osalustasu palume kanda Eesti Semiootika Seltsi arvele EE683300334409040007  (Danske Bank) (märksõna ‘ökosemiootika suveseminar’).

Tudengitel on seminaril osalemise ja sinna juurde kuuluvate koduste tööde tegemise eest võimalik saada ainepunkte kursuse FLSE.00.283 Biosemiootika praktikum (3 EAP) raames. Täpsem info ÕISist või kursuse koordinaatorilt Riin Magnuselt: Riin [dot] Magnus [ät] ut [dot] ee

Korraldajate nimel,

Riin Magnus

Mark Mets

Seminari toetab Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool (Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond)

20.-30. juuni toimub filosoofia ingliskeelsele MA õppakavale täiendav vastuvõtt tasulistele kohtadele (3520 eurot aastas). Eesti kõrgkooli lõpetanutele toimub sisseastumine SAISi kaudu, välismaa kõrgkooli lõpetanutele toimub sisseastumine Dreamapply keskkonnas.

Loe pikemalt meie magistriprogrammi kohta.

Filosoofia osakonna avamisest iseseisva õppe- ja teadustöö institutsioonina Tartu Ülikoolis möödub peatselt 25 aastat. Selle ühe õppetoolina alustas aastavahetusel 1991/1992 ka tegevust filosoofia ajaloo õppetool. Nõnda tähistavad nii filosoofia osakond kui ka meie õppetool käesoleva kogumikuga oma esimest märkimisväärset juubelit.

Kogumik koondab uurimusi, artikleid, ettekandeid ja mälestusigi, mille aineks on Eesti filosoofia algupära ja allikad, selle mitmekülgne tekke-, kujunemis- ja arengulugu tänapäevani välja, lühidalt – Eesti ja eestikeelse filosoofia ajalugu kõige laiemas mõttes. Kuid kogumikku valitud tööd kätkevad seejuures mõistetavalt ka mis tahes filosoofiliste või filosoofia-ajalooliste probleemide käsitlusi – nendeta poleks ei eesti ega mis tahes rahvuslik filosoofia võimalik.

Koostaja: Ülo Matjus
Toimetaja: Jaanus Sooväli
408 lk
Tartu Ülikooli Kirjastus
 

17. augustil kell 14.15 kaitseb Jaana Eigi filosoofia erialal doktoritööd "The social organization of science as a question for philosophy of science". Kaitsmine toimub TÜ senati sallis.

Jaana Eigi juhendaja on dotsent Endla Lõhkivi ja tema oponent on teadur Kristina Rolin, Helsingi ülikool (Soome).

Töö lühikokkuvõte:
Tänapäevast teadusfilosoofiat iseloomustab üha kasvav huvi teaduse sotsiaalsete aspektide ja sotsiaalse korralduse vastu – selle vastu, kuidas sotsiaalsed väärtused ja sotsiaalsed suhted ning struktuurid võivad mängida rolli teadmise loomises ja kuidas neid peaks teaduse korraldamises ja teaduspoliitikas arvesse võtma. Minu väitekirja eesmärk on arutleda mõnede selle teemaga seotud küsimuste üle. Ma näitan, et mõjukal käsitlusel teaduse sotsiaalsest korraldusest demokraatlikus ühiskonnas – Philip Kitcheri hästikorraldatud teaduse mudelil – on tõsiseid probleeme, mis ohustavad selle filosoofilist paikapidavust ja potentsiaalset rakendatavust. Nagu Kitcher, usun ka mina, et teadusfilosoofilised argumendid peavad arvesse võtma teaduse võimet ühiskonda mõjutada. Minu kriitika näitab aga, et vastutustundliku ja efektiivse teaduskorralduse saavutamiseks ei piisa sellest, kui nõuda, et uurimistöö planeerimise ja rakendamise kohta käivate otsuste tegemisel tunnistataks mitteteadlaste huvisid, nagu seda pakub Kitcher. Toetudes Helen Longino ideedele, väidan ma, et mitteteadlaste perspektiivid ja teadmised võivad olla relevantsed ka teadmise loomisel. Vaatlemaks, kuidas selline kaasav lähenemine võiks toimida praktikas, pöördun ma teaduspoliitika uuringute poole: ka teaduspoliitikat on viimastel aastakümnetel iseloomustanud huvi mitteteadlaste kaasamise vastu. Ma näitan, et mõnikord on need demokratiseerimiskatsed piisavalt sarnased sellega, mida soovitaks teadusfilosoof. Nende protsesside kulgemise analüüs võib seega olla kasulik, mõistmaks, kuidas konkreetne poliitiline ja sotsiaalne olukord võib pakkuda võimalusi mitteteadlaste kaasamiseks ning millised faktorid võivad teadlaste ja mitteteadlaste koostööd takistada. Ma teen järelduse, et teadusfilosoofide osalemine sääraste demokratiseerimiskatsete korraldamises võib olla võimaluseks teha sotsiaalselt relevantsemat teadusfilosoofiat.

Filosoofia eriala bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmine
Reedel, 26. augustil Jakobi 2 ruumis 336

Kell 9.30
Erik Jürmann (BA, teadusfilosoofia)
“Thomas Kuhn: Theory of Progress or Theory of Change?”
juhendaja Endla Lõhkvi, retsensent Kristin Kokkov

Kell 10.00
Juta Kruusmäe (BA, praktiline filosoofia)
“Antropotsentrismi õigustamine keskkonnaeetikas Bryan G. Nortoni nõrga antropotsentrismi näitel”
juhendaja Külli Keerus, retsensent Mats Volberg

Kell 10.30
Ada Tamme (MA, filosoofia ajalugu)
“Teadmine, moraal ja religioon Michel de Montaigne'i essees „Apoloogia Raimond Sebond'ile“”
juhendaja Roomet Jakapi, retsensent Anne-Mai Helemäe

Kell 12.00 hinnete teatamine.

Huvilised on teretulnud.
Lisainfo: HVFI koordinaator Ruth Jürjo, tel 737 5314 ruth.jurjo [ät] ut.ee