Teisipäeval,  23. augustil algusega kell 14.15 kaitseb Mari-Liis Madisson TÜ Senati saalis oma doktoritööd "The Semiotic Construction of Identities in Hypermedia Environments: The Analysis of Online Communication of the Estonian Extreme Right" / "Identiteetide semiootiline konstrueerimine hüpermeedia keskkonnas: Eesti paremäärmuslaste online-kommunikatsiooni analüüs" filosoofiadoktori kraadi saamiseks semiootika ja kultuuriteooria alal.

Kokkuvõte/Summary:

Väitekiri keskendub paremäärmusliku võrgusuhtluse ning selle vahendusel toimuvate
identiteediloomeprotsesside semiootilisele uurimisele. Nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka
mitmed akadeemilised tööd on välja toonud, et tänapäevases vähemuste õigusi tunnustavas
maailmas toimub kõige aktiivsem ksenofoobsete ja rassistlike ideede koondumine ning
paremäärmuslike kogukondade moodustumine eelkõige internetis. Semiootika metakeel
võimaldab paremäärmusliku suhtluse relatsioonilist mõtestamist, mis võtab arvesse
rahvusradikaalsete sõlmekeste omavahelistes interaktsioonides kujunenud tähendushierarhiaid
kui ka nende dünaamilist suhestumist laiema sotsiokultuurilise kontekstiga. Tuginedes eesti
paremäärmuslikus võrgustikus läbi viidud mitteosalevale vaatlusele, teiste uurimuste
tulemustele ning kultuurisemiootika kontseptuaalsetele alustele, keskendub siinne doktoritöö
neljale allteemale, mis aitavad avada rassistliku ja ksenofoobse tähendusloome võtmeaspekte.
Esiteks selgitan paremäärmuslikku tähendusloomet organiseerivad dominantseid
seosteraamistike, mis suunavad nii konkreetsete sündmuste tõlgendusi kui ka nende
seostamist kogukondliku mäluga. Teiseks avan semiootilisi mehhanisme, mis võimaldavad
pealtnäha paradoksaalseid paremäärmuslikke enesekirjeldusi, mis põimivad rassistlike ja
ksenofoobseid vaated ühiskonnas üldaktsepteeritud libaraaldemokraatia ja multikulturalismi
diskursustesse kuuluvate tähistajatega, nagu õigus võrdsele kohtlemisele, vähemuste kaitse,
sõnavabadus jne. Kolmandaks näitan, millised paremäärmuslikku tähendusloomet määravad
ja suunavad dominandid viivad polariseeruva ja olemasolevaid stereotüüpe taastootva
kajakambrisuhtluseni. Neljandaks avan uue maailmakorra (NWO) vandenõuteooriate rolli
paremäärmuslaste enesekirjeldustes kui ka ühiskondlike sündmuste ja nähtuste mõtestamisel.
Lisaks osutatud fookustele keskendub käeolev doktoritöö ka üldise teoreetilise raamistiku
väljaarendamisele, mis lubaks avada vandenõuteooriate semiootilist tähistamisloogikat ka
väljaspool paremäärmuslikku suhtlust. Samuti selgitan e-Eesti identiteedidiskursust, mis seob
tänapäevased info-ja kommunikatsioonitehnoloogiad tugevalt konkreetsete väärtuste ning
ühiskonnavisioonidega. E-Eesti diskursusel on tähtis roll nii riigi ametlikes enesekirjeldustes
kui ka mitmesuguste perifeersemate sfääride identiteediloomes.

Inglise keeles:

This dissertation presents a semiotic study of the processes of identity-creation, which prevail
in online interactions of the extreme right. Security authorities, as well as the academic
studies, have indicated that in contemporary societies, which generally respect the rights of
minorities, the most active formation and exchange of racist and xenophobic ideas takes place
by virtue of online communities. The meta-language of semiotics allows the relational
conceptualization of the extreme right communication. It enables to take into account the
meaning-hierarchies, which form the interactions of different extreme right nodes but also to
comprehend the dynamic relations between radical nationalist sphere and the wider sociocultural
context. Based on non-participatory observation in the Estonian extreme right
networks, the findings of the previous studies and conceptual frameworks of cultural
semiotics, this dissertation concentrates of four topics, which disclose the key-aspects of
contemporary racist and nativistic meaning-making. Firstly, I explain the dominant
frameworks which organize the extreme right interpretations of particular events but also
generate the associations with communal memory. Secondly, I reveal the semiotic
mechanisms which enable seemingly paradoxical self-descriptions, which unite racist and
xenophobic understandings with signifiers form generally accepted discourses of liberal
democracy and multiculturalism. Thirdly, I demonstrate what kind of dominants of meaningmaking
lead to the echo chamber communication, which facilitates the reproduction of preexisting
stereotypes and directs towards polarized understandings. Fourthly, I make known
the functions, which New World Order (NWO) conspiracy theories have in the extreme right
interpretations and self-understandings. Besides aforementioned emphases, this dissertation
develops a general theoretical framework, which enables to expose the semiotic logic of the
signification of conspiracy theories that are articulated outside of the extreme right sphere of
communication. In addition, I also explain the identity-discourse of e-Estonia, which connects
contemporary information and communication technologies with particular values and visions
of Estonian society. The discourse of e-Estonia has a significant role in the dominant selfdescriptions
of Estonia but it also influences the identity-creation of peripheral spheres.

Kõik huvilised on oodatud osalema.

BA infotund toimub esmaspäeval 29. august kell 11:30 ruumis 336.
MA infotund toimub teisipäeval 30. august kell 13:15 ruumis 336.

Mõlemas infotunnis on uutel tudengitel võimalus tutvuda kõigi õppetoolide esindajatega ning saada olulist informatsiooni algava õppeaasta ning õppeprotsessi kohta üldiselt.

29. augustil toimub infotund bakalaureusetudengitele kell 12.15 Jakobi 2, ruumis 306. Magistritudengite infotund toimub kell 14.15, samuti ruumis 306.

Kõik on teretulnud,

Järgmisel kolmapäeval, 21. septembril toimub filosoofia osakonna sügisene lahkunud filosoofide mälestamise jalutuskäik.

Nagu viimastel aastatel kenaks tavaks saanud, kutsub lektor Eduard Parhomenko ka tänavu kõiki filosoofiahuvilisi, aga eriti filosoofia bakalaureuseastme esmakursuslasi endaga Raadi kalmistule kaasa:

Liiguks väikse ringiga läbi linna, mõne kuulsama Tartu Ülikooli filosoofi ajaloolise maja juurest möödudes, edasi kalmistule. Seal haudadel peatudes, lausuks iga sinna sängitatud filosoofi kohta midagi tema õpetuse ja elu kohta mälestuseks ning järelemõtlemiseks. Ja kui me teispoolsuse sügistele radadele just ära ei eksi, siis naastes linna, jooks kohvikus mõne tassi teed ning ajaks juttu veidi.

Jalutuskäik algab kolmapäeval, 21. septembril kell 16.15 Jakobi 2 õppehoone peasissepääsu eest.

Kõik on teretulnud! Loodame kaunist sügisilma ja ootame eriti filosoofiarebaseid!

Järgmisel kolmapäeval, 12. oktoobril algusega kell 14:15 (meie tavapärase valdkonnaseminari ajal) külastab meie osakonda tänapäeva üks juhtivaid tõlketeadlasi Luc van Doorslaer (CETRA, Belgia) ja peab loengu teemal „Translation is much more than translation“, mis käsitleb tõlke mõiste piiritlemist ja lähenemist semiootikale. Kohtumine toimub aud. 336. Kõik on oodatud!

Kevadel Tartu Ülikooli raamatukogus olnud näitust "Aristoteles – 2400 aastat filosoofiat" saab nüüd näha Philosophicumi (Jakobi 2) III korruse koridoridorides (algab raamatukogu poolsest koridori otsast ja jätkub ka Toome tiivas).

Näitus on pühendatud vanakreeka filosoof Aristotelese (384-322 eKr) õpetusele ja tema pärandile Euroopa ja Eesti filosoofias. UNESCO on 2016. aasta kuulutanud Aristotelese mälestusaastaks, sest tänavu möödub tema sünnist 2400 aastat.

Näituse koostajad: Janika Päll, Kaspar Kolk, Ülle Mölder, Moonika Teemus, Meelis Friedenthal, Eve Valper (Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond, teaduskeskus), Eduard Parhomenko ja Riin Sirkel (Tartu Ülikooli filosoofia osakond, Vermonti ülikool).

Eesti Pagulasabil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel kutsuda huvilisi osalema konverentsil „Mitmekultuuriline kool – kuidas toetada õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid?“

Konverents toimub 21. oktoobril 2016 Tallinnas koolituskeskuses Punane Puu (Pirita tee 20P, 4. korrus; Viru ringist 7minutilise sõidu kaugusel)

Konverents on kavandatud toetama  nii neid koole, kuhu pagulaslapsed on juba õppima asunud, kui ka koole, kuhu rändetaustaga lapsi veel saabunud ei ole. „Arvestades, et Eesti eelistab Euroopa Komisjoni rändekava alusel võtta vastu kõige haavatavamas olukorras pagulasi, näiteks üksikvanemaid ja lastega peresid, on järgneva kahe aasta jooksul pagulasstaatuses laste ja noorte arv Eestis hüppeliselt tõusmas,“ märgib Eesti Pagulasabi projektijuht Ingi Mihkelsoo. Ta rõhutab,  et koolidel on võtmeroll pagulasstaatusega laste ja noorte haridustee võimalikult kiirel ja turvalisel jätkumisel. „Kes peaks olema rändetaustaga lapsele peamine kontaktisik koolis, kuidas selgitada kogu kooliperele pagulaslapse kooli õppima asumist, kuidas õpetada näiteks füüsikat ja ajalugu, kui laps veel ei räägi eesti keelt – see kõik vajab läbi mõtlemist juba enne, kui pagulaslaps esimest päeva kooli tuleb,“ selgitab Mihkelsoo.

Konverentsil jagavad teiste seas oma kogemusi Ameerika Ühendriikide  hariduseksperdid Anna Marie DiPasquale (New Hampshire’i Concord High School) ja ja Jodi Harper (New Hampshire’i Granite United Way BRING IT!!! programmi esindaja), kes tegelevad uussisserändajate toetamisega sealses koolikeskkonnas. Konverents vaatleb ka Eesti kogemust mitmekultuurilisuse ja usulise mitmekesisusega arvestamisega koolis ning võimalusi rändetaustaga õpilaste toetamiseks. Sotsiaalpedagoog  Iiri Saar analüüsib kultuurilise ja usulise mitmekesisusega kooliruumis arvestamise võimalusi ning Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja  tutvustab kultuuridevahelist õpet mitmekultuurilises koolis.

Palun andke oma osalemisest teada hiljemalt 17. oktoobriks siin: https://goo.gl/forms/lr1Zh48Eft1rOKFI3

Täpsem lisainfo ja ajakava: http://www.eetika.ee/et/konverents-mitmekultuuriline-kool-kuidas-toetada-opilasi-lapsevanemaid-opetajaid

Konverentsi korraldavad Eesti Pagulasabi ja Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konverentsi toetavad Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Pilt: Prawny at FreeDigitalPhotos.net

Vanemteadur Roomet Jakapi, lektor Eduard Parhomenko ja magistrant Raul Veede esinevad rahvusvahelisel konverentsil "Berkeley, Kant, and Modern Philosophical Debates", mis toimub 27.-29. oktoobril Nicolaus Copernicuse Ülikoolis Toruńis. TÜ filosoofia osakond on ürituse kaaskorraldaja. Konverentsi teema on seotud uurimisprojektiga IUT20-5.

Konverentsi koduleht ja ajakava.

Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas ning professor Margit Sutrop ja Marten Juurik TÜ eetikakeskusest korraldasid 21. oktoobril 2016 Kiievis Ukraina Ülemraadas töötoa, et selgitada parlamendiliikmetele eetikakoodeksi vajalikkust.

Loengud toimuvad teisipäeviti kell 16.15 Jakobi 2-306

Paul Patton (University of New South Wales) peab 2. novembril kell 16:15 avaliku loengu ruumis Jakobi 2-114. Loengu pealkiri on "Foucault on Power and Government"

Paul Pattoni õppis oma doktorantuuri ajal nii Foucault'i kui ka Deleuze'i juhendamise all Pariisis 1970ndatel. Praegu on ta New South Wales'i ülikooli Scientia Professor of Philosophy. Paul on tõlinud inglise keelde Deleuze'i Différence et Répétition, oma karjääri alguses publitseeris ta peamiselt Deleuze'i, Derrida, Foucault'i, and teiste prantsuse post-strukturalistlike mõtlejate teemal. Hiljuti on ta asunud töötama Angloameerika poliitikafilosoofia (Rawls, Nozick, Cohen, Pettit, jne) ja kontinentaalse poliitikafilosoofia (Nietzsche, Foucault, Deleuze, Agamben, jne) ristumise teemal. Täpsemalt on ta tegelenud Nietzsche and Foucault'i võimu mõiste analüüsiga ja kuidas see omab tähtsust poliitilise liberalismi ning mitmete liberalismi võtmemõistete nagu autonoomia, pluralism, jaoks.

Loengu lühikokkuvõte
Foucault’s lectures in 1976 open with the statement of an intellectual crisis. They proceed to a series of questions about the nature of power and the ways that he has conceived of it up to this point: What is power? How is it exercised? Is it ultimately a relation of force? Only some of these questions are answered in the course of these lectures. His answer to the conceptual questions about the nature of power and the appropriate means to analyze it is not forthcoming until after the discovery of ‘governmentality’ in 1978 and his lectures on liberal and neoliberal governmentality in 1979. This talk aims to retrace his answers to these questions in the light of the published lectures and to examine the consequences of these answers for his overall approach to the analysis power, and for his analysis of liberal and neoliberal governmental power.

Maailma filosoofiapäev on UNESCO poolt ellu kutsutud teemapäev, mida tähistatakse igal aastal novembri kolmandal neljapäeval. Filosoofiapäeva eesmärk on väärtustada filosoofia pärandit, arendada ja ülal hoida kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja argumenteerimisoskusi. Esimest korda toimusid üleilmsed filosoofiapäeva pidustused 2002. aastal. Filosoofiapäeva kohta saab lähemalt lugeda UNESCO kodulehelt.

Eestis on tähistatud filosoofiapäeva Tartu Ülikooli eetikakeskuse, Tartu Ülikooli filosoofia osakonna, UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja aktiivsete filosoofiaõpetajate koostöös.

Filosoofiapäev 2016
Filosoofiapäev „Tehnoloogilise Utoopia võimalikkus“
2016. aasta teemavalik on ajendatud tänapäeval üha domineerivamast tehnika arengust. Mõnikord jäetakse sealjuures aga esitamata küsimused, kuhu me tehnika abil välja võime ja soovime jõuda. Kas oleme tehnika arenedes tõepoolest rajamas Utoopiat – ideaalset riiki ja ühiskonda – või triivime hoopis vastassuunas? Kas tehnika pigem aitab luua rahu või hirmu, loob võrdsust või ebavõrdsust, avab või piirab ühiskonda, ravib või haavab hinge? Filosoofiapäeval arutame tehnika arenguga seotud küsimuste üle kolmelt perspektiivilt, heites pilgu mineviku metafüüsikasse, kaasaegsesse psühholoogiasse ja tuleviku Utoopiasse.

Toimumiskoht: Jakobi 2, ruum 115 (Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna hoone)
Aeg: 17.11.2016 kell 10.30–16.45

Päevakava
10.30: kohv ja kogunemine
10.50: tervitus ja tutvumine
11.00: arutelu teemal „Inimhinge tähendus moodsa tehnoloogia ajastul“
Vestlevad psühholoogiaprofessor Talis Bachmann ja filosoofiadoktor Roomet Jakapi, modereerib Juhan Hellerma.

12.00: kohvipaus

12.20: seminar Slavoj Žižeki artikli põhjal „Too mulle mu mõtlev Philipsi pintsak“*, juhendab Juhan Hellerma (MA)

13.30: lõuna Ülikooli kohvikus

14.30: teleseriaali Black Mirror vaatamine ja arutelu tehnoloogilise Utoopia teemadel (õpilased) / filosoofia õpetamise töötuba, ruum 327 (õpetajad)
Õpilaste arutelu suunab Henri Rosumovski, õpetajate töötuba viib ellu Leo Luks (PhD).

16.00: kohv ja vestlus filosoofiaolümpiaadil osalenud õpilasega
16.30: päeva kokkuvõte
16.45: ürituse lõpp

* Žižek, Slavoi (2004 [1993]). Too mulle mu mõtlev Philipsi pintsak. Vikerkaar, 1-2.

29. novembril toimub ühepäevane töötuba väärtushinnangute teemal, mis on seotud Francesco Orsi PUTiga "The Unity of Normative Discourse (2013-16)". Kõik huvilised on oodatud osalema, kaasarvatud iga õppeastme tudengid. Lisainfo saamiseks kirjutage Francesco Orsile: orsi [ät] ut.ee

Töötuba väärtushinnangutest
29. novmeber 2016
Jakobi 2 - 336

10:30 Wlodek Rabinowicz (Lund University)"Aggregation of Value Judgments Differs from Aggregation of Preferences"

12:00 Lõuna

13:00 Toni Rønnow-Rasmussen (Lund University)"On Conditionalism--On the Verge of a New Metaethical Theory"

14:30 Töötoa lõpp

Wlodek Rabinowicz: Aggregation of Value Judgments Differs from Aggregation of Preferences
Ettekande tutvustus
This talk will focus on the contrast between aggregation of individual preference rankings to a collective preference ranking and aggregation of individual value judgments to a collective value judgment. The targeted case is one in which value judgments also have the form of rankings. Despite of this formal similarity, the kind of aggregation procedure that works fine for judgments - minimization of distance from individual inputs - turns out to be inappropriate for preferences. Whatever measure of distance is chosen, distance-based procedures violate the strong Pareto condition. Which seems alright as value judgment aggregation goes, but would not be acceptable for preference aggregation, on the most natural interpretation of the latter task. Distance-based aggregation of value judgments might also be approached from the epistemic perspective: questions might be raised about its advantages as a truth-tracker. From this perspective, what matters is not only the probability of the output being true, but also the expected verisimilitude of the output, i.e. its expected distance from truth.

Toni Rønnow-Rasmussen: On Conditionalism—On the Verge of a New Metaethical Theory
Ettekande tutvustus
This presentation explores a novel metaethical theory according to which value judgements express a certain kind of cognitive conditional attitude, viz., a belief that something is the case on condition that something else is the case. The aim is to reach a better understanding of this view. To this end, this work highlights some challenges that lie ahead. Certainly the most pressing one is to reach an understanding of the nature of these cognitive attitudes. It is suggested that the distinction between “dormant attitude” and “occurrent attitude” help us better understand these conditional beliefs.

MTÜ Juri Lotmani Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi Tartu Ülikoolimagistrantidele ja doktorantidele, kes oma uurimistöös jätkavad J. Lotmani ja tema koolkonna traditsioone filoloogias ja semiootikas.

2017. a. antakse välja kaks stipendiumi á 500 eurot, vastavalt vene filoloogia ning semiootika ja kultuuriteooria eriala magistrandile või doktorandile. Stipendiaatide nimed tehakse teatavaks Juri Lotmani sünnipäeval 28. veebruaril 2017.

Stipendiumi taotlemiseks võib esitada originaalseid trükis ilmunud või trükki antud  uurimistöid – teaduslikke artikleid või artikliseeriaid, kaitstud bakalaureuse- või magistritöid ja spetsiaalselt stipendiumikonkursi jaoks kirjutatud töid, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul esitamise kuupäevast arvates.

Konkursitööde temaatika ei ole piiratud. Esitatud tööd võivad olla eesti, vene või inglise keeles ning peavad olema varustatud teiskeelse resümeega.

Konkursitööd palume esitada ühes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt 16. jaanuariks 2016  TÜ vene kirjanduse õppetooli aadressil Lossi 3 – 225 (filoloogiaalased tööd) ja semiootika osakonda Jakobi 2 – 317 (semiootikaalased tööd).

Stipendiumi taotlejal tuleb lisaks konkursitööle esitada:

akadeemiline CV,

teadusliku juhendaja soovitus,

akadeemiline õiend jooksvate õppetulemuste kohta (esimese aasta magistrantidel ja doktorantidel vastavalt bakalaureuse- või magistridiplomi akadeemilise õiendi koopia).

Lisainfo:

Milvi Kaber, Maailma keelte ja kultuuride kolledž, tel. 737 5228,

e-mail: milvi.kaber [ät] ut.ee;

Ulvi Urm, Filosoofia ja semiootika instituut, tel. 737 5933,

e-mail: ulvi.urm [ät] ut.ee             

Alates 2002. aastast on Juri Lotmani Fond iga aasta 28. veebruaril välja andnud kaks stipendiumi - ühe semiootika eriala ning teise vene filoloogia tudengile. Stipendium on mõeldud Tartu Ülikooli semiootika ja vene filoloogia magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, kelle töö kannab edasi Lotmani ning tema koolkonna vaimu.

Annetusi Juri Lotmani fondi saab teha fondi pangaarvele:

EE402200221015826045; Swedbank, SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

http://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/juri-lotmani-stipendium

Reedel, 2. detsembril 2016 toimub Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas (Jakobi 2-336) algusega kell 14.15

Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev

On ju olemine ...

14.15-16.00

Marju Lepajõe, Tõnu Luige loengute mõjust

Triin Soomets, Teil on selline nägu

Vilja Kiisler, Sädemete sütitaja

Kaarel Vaidla, Probleem filosoofia-ajaloolisest sissejuhatusest filosoofiasse

16.00 - 16.30

Kohvipaus, ühtlasi näitusega Tõnu Luik 75 tutvumine

16.30 - 18.15

Eduard Parhomenko, Filosoofia kõnelisus Tõnu Luige loengutes

Ülo Matjus, Martin Heideggeriga väärtusist

Hando Runnel, Lõpupidu

-----------------------------

Filosoofia ajaloo õppetool

Public Lecture by Aaron Wendland: Heidegger - For and Against National Socialism

On Wednesday, 07 December 2016, 16:15 at Jakobi 2, Room 336

Aaron James Wendland is Research Fellow in Philosophy at University of Tartu.

The lecture is based on Heidegger's recently published private notebooks from the 1930s. The aim of this lecture is to reassess the relation between Heidegger's extremely influential philosophy and his decision to join the Nazi Party in 1933.  

Abstract:  Martin Heidegger is arguably the most influential philosopher of the 20th Century. He was also a card-carrying member of the Nazi Party. Debate over the relation between Heidegger’s thought and his political engagement has raged since Heidegger officially joined the Nazi Party in 1933. However, the recent publication of Heidegger’s private notebooks has provided scholars with detailed insight into Heidegger’s philosophical development and political thinking in the interwar period. This lecture examines Heidegger’s involvement with the Nazi regime in light of the philosophical account of Western history Heidegger develops in his notebooks of the 1930s. Specifically, this talk claims that Heidegger’s early enthusiasm for National Socialism was based his belief that the Nazis represented a radical break from the Western tradition that begins with Greek techne and culminates in the environmental degradation and human dislocation in our modern, technologically advanced societies. This lecture then shows that Heidegger eventually comes to see that, far from a radical break with the Western tradition, National Socialism represents the apotheosis of modern technology and the danger it entails. And so, Heidegger’s later critique of technology can be read as an implicit and occasionally explicit critique of the Nazis.

TÜ semiootika osakonna, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ja Eesti Semiootika Seltsi koostöös ellu viidav loengusari “Keele sajand: Saussure, Linzbach, Jakobson” tähistab Ferdinand de Saussure’i teose “Üldlingvistika kursuse” ja Jakob Linzbachi teose “Filosoofilise keele printsiipidest” ilmumise 100. aastapäeva ning Roman Jakobsoni 120. sünniaastapäeva.